Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes septembris püsivhindades aastaga 6 protsenti, keskmiselt kulutas iga elanik kauplustes kuuga 303 eurot, teatas statistikaamet.

Septembris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 399 miljonit eurot. Tööstuskaupade kaupluste jaemüük suurenes mullu septembriga võrreldes 9 protsenti. Müük suurenes enamikul tegevusaladel; vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus ülekaalus on tööstuskaubad, niinimetatud kaubamajades, oli jaemüük väiksem kui eelmise aasta septembris.

Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, aastaga 24 protsenti. Keskmisest enam suurenes jaemüük ka apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes, 15 protsenti, 12 protsenti kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi – kioskites, turgudel ja otsemüügis –, tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes 11 protsenti ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, kontoritarvete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade ja muu taolisega 11 protsenti.

Eelmiste kuudega võrreldes aeglustus septembris mõnevõrra toidukaupade kaupluste jaemüügi kasv. Kui juulis kasvas jaemüük neis kauplustes aastases võrdluses 7 protsenti ja augustis 6 protsenti, siis septembris oli kasv 4 protsenti. Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvu aeglustumisele avaldas osaliselt mõju toidukaupade hinnalanguse pidurdumine – juulis oli toidukaupade aastane hinnalangus 2 protsenti, augustis 1,7 protsenti, kuid septembris ainult 0,2 protsenti.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2013. aasta septembriga võrreldes püsivhindades 9 protsenti.

Eelmise kuuga võrreldes vähenes septembris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 7 protsenti. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi aga müük eelmise kuu tasemele. Üheksa kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 6,5 protsenti.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli septembris 490,9 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 81 protsenti. Eelmise aasta septembriga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 10 protsenti, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 4 protsenti.

Kuna kätte on jõudmas aeg, kus inimesed hakkavad sagedamini küünlaid põletama, manitsevad päästjad elanikke ettevaatusele ja tuletavad meele, et lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta.

Käesoleva aasta jooksul on üle riigi põlevast küünlast alguse saanud tulekahjudes hukkunud juba kuus inimest. Põhja päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Ants Aguraiuja meenutas, et ostes poest küünlapakki, on pakil kirjas küünalde kasutamiseks ohutusreeglid või piktogrammid. „Nendega peaks enne küünalde süütamist tutvuma, sest mõne nüansi peale ei pruugigi kohe tulla. Näiteks niiöelda teeküünlaid ei tohi mitmekaupa lähestikku süüdata, sest temperatuur võib minna liiga kõrgeks ja parafiin võib süttida,“ ütles Aguraiuja.

Samuti on omad reeglid õueküünalde põletamisel. „Loomulikult tuleb õueküünlaid põletada ainult õues, ka nende kasutusjuhendis peaks olema kirjas, kui kaugel need võivad põlevmaterjalist asetseda. On olnud juhtumeid, kus õueküünlad on süüdanud näiteks hoone puidust terrassi,“ märkis Aguraiuja.

Kindlasti ei tohi ühtegi põlevat küünalt jätta järelvalveta. Enne kodust lahkumist või kasvõi magama heitmist tuleb veenduda, et küünlad elamises on kustutatud. "Tundub lihtne, ometi saab igal aastal alguse palju põlenguid just järelvalveta jäetud küünlast. Põlevaid küünlaid ei jäeta ka laste valvata, nemad tihtipeale ei teadvusta endale veel kõiki lahtise tulega seotud ohtusid. Jälgida tuleks ka, et pere karvane lemmik, olgu selleks siis kass või koer, ei jääks süüdatud küünlaga tuppa kahekesi, mängutuhinas võib see kergesti ümber kukkuda ning pahandus ongi käes," rääkis Aguraiuja.

Süüdatud küünal tuleb panna tulekindlale alusele, millelt see maha kukkuda ei saa. Kindlasti peab süüdatud küünal olema kaugel igasugustest süttivatest materjalidest. Küünal aknal on küll visuaalselt kena, aga enne selle süütamist tuleb veenduda, et lähedal pole näiteks kardinaid. Kardinad süttivad hetkega ning tuleõnnetus ongi käes. Tihti pannakse pika küünla ümber pärgasid või muid kaunistusi. Seda tegelikult teha ei tohi, sest küünla lühikeseks põledes võivad kaunistused väga kergesti süttida, märgivad päästjad.

"Tegelikult on selliste lihtsate reeglite täitmine jõukohane kõigile. Enne suurte pühade saabumist on jällegi õige aeg teha kodus väike ringkäik ja vaadata, kas elamine on tuleohutu ning suitsuandur jätkuvalt töökorras. Juba varakult tasub mõelda, kas põlevad küünlad kuusel on ikka kõige õigem lahendus? Tegelikult on turvalisem need asendada näiteks elektriküünaldega," lisas Aguraiuja.

Piirivalvurid tabasid neljapäeval kaks autojuhti, kes üritasid varastatud autodega piiri ületada.

Ööl vastu neljapäeva kella 00.20 ajal pidasid Luhamaa piiripunkti piirivalvurid Eestist lahkumisel kinni Venemaa registreerimismärkidega sõiduauto Opel Vectra, mida juhtis 1976. aastal sündinud Venemaa kodanik, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile. Lisaks peeti kinni kontrollimiseks kinni ka sõiduauto Audi 80, mida juhtis 1976. aastal sündinud Venemaa kodanik.

Piirivalvurid avastasid, et mõlema sõiduki tehasetähised olid manipuleerimistunnustega.

Haiglate liit andis neljapäeval põhimõttelise nõusoleku sõlmida arstide ja õdede kutseliitudega kollektiivleping riikliku lepitaja tingimustel.

"Oleme riikliku lepitajaga nõus, et tervishoiutöötajate palka tuleb kindlasti tõsta tagamaks tõrgeteta arstiabi patsientidele ning kindlustunne tervishoiutöötajatele," ütles haiglate liidu esimees Urmas Sule. "Lepitaja vahendusel peetud läbirääkimised haigekassa ja sotsiaalministeeriumi esindajatega töörahu saavutamiseks ja palgatõusuks vahendite leidmiseks on olnud edukad. Samas peame olema kindlad, et haigekassa ja riigi eelarves on palgatõusuks vajalikud summad olemas, seetõttu oleme järgmiseks neljapäevaks kokku kutsunud haiglate liidu juhatuse erakorralise koosoleku kolletiivlepingu arutamiseks, kus osalevad ka riiklik lepitaja, haigekassa ja dotsiaalministeeriumi esindajad," lisas Sule. 

Haiglate Liit on seisukohal, et kollektiivlepingut on võimalik sõlmida alles siis, kui valitsus on kinnitanud tervishoiuteenuste loetelu, milles sisaldub ka kokkulepitav töötasu alammäär ning haigekassa ja riigieelarve arvestavad nende mõjudega.

Riikliku lepitaja pakutud tingimuste kohaselt oleks tervishoiutöötajate töötasu alammääradeks tuleval aastal arstidel 9 eurot tunnis, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 5 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 4,25 eurot ning hooldustöötajatel 3 eurot tunnis. Ületuleval aastal oleks arstidel töötasu alammäär 10 eurot, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 5,50 eurot, kiirabitehnikutel  4,70 eurot ja hooldustöötajatel 3,30 eurot tunnis.

Haiglate liit alustas läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks tervishoiutöötajate kutseliitudega mais. 18. septembril esitasid tervishoiuala töötajate ja tööandjate liidud riiklikule lepitajale ühise avalduse töötüli lahendamiseks. Möödunud nädalal esitas riiklik lepitaja Henn Pärn kollektiivlepingu sõlmimiseks oma ettepanekud, millega arstide liit, õdede liit ja tervishoiutöötajate kutseliit nõustusid.

Haiglate liit tööandjana palus vastamiseks ajapikendust, et koostöös haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga läbi rääkida palgatõusuks vajalike summade katteallikad haigekassa eelarves.