Inimesed ei võta enam majanduslikel põhjustel haiguslehti

Alates 2010. aastast, kui muutus haiguspäevade eest tasumise süsteem varasemaga võrreldes töötaja jaoks vähem soodsaks, võtavad inimesed neid aina vähem, kirjutab Eesti Päevaleht.

Viis aastat tagasi hakati tunduvalt vähem haigusraha maksma ja haiguslehtede arv vähenes peagi märgatavalt. Kummalisel kombel on sama tendentsi näha ka terviseameti statistikas ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse haigestumise kohta.

Aastail 2000–2009 ehk siis, kui haigele maksti hüvitist alates teisest põdemispäevast ja 80 protsenti palgast, püsis eelnimetatud haigusjuhtude arv igal aastal 216 000 kuni 250 000 piires. Kuid 2010. aastal, kui põdejal tuli leppida senisest märksa kasinama haigusrahaga, registreeris terviseamet ainult 152 383 ülemiste hingamisteede ägeda nakkuse juhtu. Tõusu varasemale tasemele pole toonud ka järgmised aastad.

Tõenäoline on, et kes vähegi suudab, see end tõbisena tööle ajab, millest omakorda on tingitud statistiline haigestumise vähenemine. Näiteks 770 eurot teeniv inimene kaotab Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Lee Maripuu arvutuste järgi ainuüksi kolmepäevase põdemisega umbes 12,5 protsenti sissetulekust ehk ligi sada eurot. Kümnepäevane haigusleht võtab ligi 200 eurot ehk neljandiku palgast.

Veelgi kurvemasse seisu jäävad need, kel eelmisel aastal sotsiaalmaksuga maksustatud sissetulekut polnud, näiteks esimest aastat töötavad noored ja lapsehoolduspuhkuselt naasvad emad. Haigekassa lähtub keskmist brutotulu arvestades eelmise aasta sissetulekust. Kui seda enamasti pole, võtab haigekassa haigus- ja hooldushüvitise määramise aluseks miinimumpalga. Eelmisel aastal mittetöötanud ja nüüd 770 euro suuruse sissetulekuga vanemale tähendab kümnepäevane hooldusleht 33 protsenti väiksemat sissetulekut.

"Fakt, et inimesed ei saa majanduslikel põhjustel endale haige olemist lubada, on korduvalt läbi käinud ka ametiühingute keskliidu juhatuse koosolekutelt. Oleme sellest probleemist rääkinud ka erinevatel kohtumistel sotsiaalministeeriumi ja haigekassaga," ütles ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson

.Ka perearst Eero Merilind tunnistab, et sellest ajast, kui haigushüvitiste maksmise kord muutus, võtavad inimesed haiguslehte harvem. "Jäävad kokkuleppel tööandjaga koju ja teevad töö näiteks hiljem ära," märkis Merilind.

"Ehkki statistika võrdlemine võib tunduda veenev, pole muutuseid haigestumise statistikas võimalik seostada ühe konkreetse asjaoluga, sealhulgas muudatustega haigushüvitiste maksmise reeglites. Praeguse seisuga pole ministeerium selle kohta sihtuuringut teinud ja teadaolevalt pole see ka plaanis, kuna sellise analüüsi tegemiseks puudub toimiv metoodika," vastas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik küsimusele, kas haigestumise vähenemise ja hüvitiste maksmise korra vahel võiks olla seos.

Haigekassa pressiesindaja Katrin Romanenkov nendib, et seda, kas ja kui palju inimesed haigena tööl käivad, haigekassa jälgida ei saa. "Saame aga jälgida haiguslehtede trendi, mille põhjal võib öelda, et kui on suuremad viiruspuhangud, siis tõuseb haiguslehtede arv hüppeliselt – seega võib oletada, et kui on vajadus, siis võetakse ka haigusleht," ütles Romanenkov. Teisalt ei jäta ta viitamata varasemate aastate tähelepanekutele, et rohkem haiguslehti võeti koolivaheaegadel ja olümpiamängude aegu. "Seega võiks püstitada ka vastupidise hüpoteesi: kas varasem süsteem soodustas asjatult lehtede võtmist ja täna kehtiva süsteemiga on saavutatud optimaalsus?" märkis Romanenkov.