Tõenäoliselt reedel kinnitab Euroopa Liit otsuse, mis annab Eestile loa arvata sisendkäibemaksust maha 50 protsenti, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Meie jaoks on protsess läinud plaanipäraselt, Euroopa Komisjon on juba teinud nõukogule ettepaneku loa andmiseks ja meile teadaolevalt võib nõukogu kinnitada selle juba sel nädalal," ütles rahandusministeerium.

Euroopa Komisjoni Tallinna esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson kinnitas, et Euroopa Komisjon tegi oktoobris Euroopa Liidu nõukogule ettepaneku kiita heaks Eestile käibemaksudirektiivi erandi andmine. Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) arutab seda rahandusministrite tasemel 7. novembri kohtumisel.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev tõdes, et Euroopa Komisjoni otsust pidi tõepoolest kaua ootama. "Pärast seda, kui me olime kevadel komisjoni täiendavatele küsimustele vastused andnud, ühtegi lisapäringut ei tulnud, mis tähendab, et meie selgitused olid rahuldavad," märkis Vassiljev.

Firmaautode käibemaksuseadust on kritiseerinud ettevõtlusorganisatsioonid, maksumaksjate liit ja ka advokaadibüroo Sorainen, millelt autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liit (AMTEL) eelnõule õigusliku hinnangu tellis.

Järgmise aasta eelarvesse loodetakse firmaautode käibemaksu muudatustest saada 47 miljonit eurot.

Viimase kuue aasta jooksul on välismaal hukkunud kokku 313 Eesti kodanikku, kuid tänavune aasta on kaasmaalaste surmade poolest viimase kolme aasta rängim, kirjutas Õhtuleht.

Tänavu kümne kuuga on välismaal elu kaotanud juba 59 Eesti kodanikku.

2009. aastal hukkus välismaal 42, 2010. aastal 48, 2011. aastal 65, 2012. aastal 56, 2013. aastal 42 Eesti kodanikku.

Tänavu on välismaal õnnetustesse sattunud, kuid eluga pääsenud 36 eestlast.

Politsei manitseb pimedal ajal nii jalakäijaid, jalgrattureid kui autojuhte tähelepanelikkusele ning tuletab meelde, et jalakäijad peavad ka linnas kandma helkurit.

"Paraku näitab iga-aastane statistika seda, et sügisel ning pimedal ajal satub rohkem liiklusõnnetustesse kergliiklejaid, eeskätt jalakäijaid," ütles politsei- ja piirivalveameti politseimajor Veiko Kommussaar BNS-ile. "Siinkohal on saanud saatuslikuks üheltpoolt tähelepanematus, mis on seotud heitliku ilma ning sellest tuleneva halva nähtavusega, samuti asjaolu, et üks osapooltest või mõningal juhul ka mõlemad, ei ole pidanud kinni liikluseeskirjadest. Iga liikleja ohutuse tagab tema enda käitumine, samuti vastaspoole arvestav ning hooliv liiklemine," lisas Kommussaar.

Pimedal ajal tuleb jalakäijatel Kommussaare sõnul teha kõik endast sõltuv, et end autojuhtidele märgatavaks teha. "Meeles tuleks pidada, et helkurit tuleb kasutada ka linnatänaval, sest kaugeltki kõik asulateed ega tänavad pole piisavalt valgustatud ning sajuse ja uduse ilmaga halveneb nähtavus veelgi ja sellisel juhul on helkuri kasutamine linnatingimustes väga oluline," ütles Kommussaar. "Kindlasti ei ole helkur siiski mingi imevits, mille abil saame õnnetusi ära hoida. Turvatunde kaitsmisel on oluline kõikide liiklejate omavaheline koostöö ning liikluseeskirjadest kinnipidamine," lisas ta.

Väga suur vastutus jalakäijate ohutuses on Kommussaare sõnul kindlasti ka autojuhtidel, kes peavad arvestama, et jalakäija on nõrgem pool ning veenduma enne ülekäigurajale jõudmist selles, et jalakäija on teda märganud ning andma teed. "Sajune ning muutlik ilm muudab ka meie teed libedamaks, mistõttu tuleb juba praegu enne suurema külma saabumist hakata harjutama talviste sõiduvõtetega – hoida suuremat pikivahet, hoiduda järskudest ja hoogsatest manöövritest ning valida teeoludele vastav sõidukiirus. Kui iga liikluses osaleja peab kinni kokkulepitud reeglitest ning arvestab kaasteelisega, väheneb oluliselt risk sattuda liiklusohtlikesse olukordadesse," sõnas Kommussaar.

Tänavu üle 200 viga saanud jalakäijatest ligi pool sattus liiklusõnnetuse pimedal ajal. Igal teisel, kes avarii tagajärjel kannatada sai, puudus helkur või mõni muu valgusallikas, millega enda autojuhile võimalikult nähtavaks teha. Ainuüksi oktoobris  hukkunud viiest jalakäijat vähemalt kaks ei kasutanud helkurit.

Suurem osa jalakäijatega õnnetusi on olnud asulas, kaks kolmandikku kõigist jalakäija osalusega õnnetusi on juhtunud Tallinnas. Mullu hukkus Eestis 23 jalakäijat, neist 10 Tallinnas.

Ainuüksi sel nädalal on juhtunud Eestis neli liiklusõnnetust, kus pimedal ajal teed ületanud jalakäija on jäänud auto alla. Kõik neli õnnetust juhtusid Tallinnas, neist kolm esmaspäeval ja üks teisipäeval.

Põllumajandusministeerium taotleb rahandusministeeriumilt arvestamist võimaliku sigade aafrika katku kompensatsioonirahade väljamaksmisega järgmise aasta reservfondist summas kuni 4,2 miljonit eurot.

Praegu sigade aafrika katku farmides diagnoositud ei ole.

Põllumajandusministeerium palub rahandusministeeriumil planeerida vahendeid reservfondist taudiga seotud karjade likvideerimise kulude hüvitamiseks kuni 4 miljonit eurot, loomsete jäätmete kahjutuks muutmise kulude katteks 95 000 eurot, veterinaar- ja toiduametile veterinaarsete lisakontrollide läbiviimiseks 50 000 eurot ning sigade ennetava tapmisega seotud kulude hüvitamiseks 50 000 eurot, selgub põllumajandusministri ülesannetes majandus- ja infrastruktuuriministri Urve Palo poolt rahandusminister Maris Laurile saadetud kirjast.

Siiani hüvitas Euroopa Komisjon kuni 50 protsendi ulatuses liikmesriigi poolt tehtud rahastamiskõlblikest kuludest, sealjuures ennetava tapmise korral vaid 30 protsenti. 1. juulist jõustunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kohaselt on võimalik Euroopa Komisjoni kaasrahastamine kuni 75 protsendi ulatuses. Arvestada tuleb siiski, et otsused tehakse meetmepõhiselt ja erinev rahastamismäär erinevate meetmete puhul on tõenäoline, kirjutab Palo.

Hüvitamiskõlbulikud kulud on ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus ning ettekirjutuse alusel hävitud seadme, sööda, pakkematerjali, piima ja munade väärtus.

Eestis kinnitati esimene sigade aafrika katku juhtum metsseal 4. septembril Valgamaal Hummuli vallas. Praeguse seisuga on nakatunud metssigu leitud veel Viljandimaalt, Ida-Virumaalt ja Võrumaalt, kokku 33 juhtu. Sigade katk on eriti ohtliku loomataudiga, mis jõudmisel farmidesse põhjustab seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju ja mille tõrjeks ei ole võimalik kasutada vaktsineerimist.