EESTI UUDISED BNS

Eelnõu annab politseisõidukitele suuremad parkimisõigused

Pilt on illustratiivne FOTO: VTLiiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu lubab teenistusülesannete täitmisel edaspidi politseisõidukitel peatuda ja parkida kohtades, kus praegu ei tohi, näiteks kõnniteedel ja ohutussaartel.

Eelnõuga lihtsustatakse politsei erinevate tööülesannete täitmist, lubades eritalituse sõidukiga lisaks sõitmisele ka parkida ja peatuda kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal.

Tulenevalt politsei erinevatest ülesannetest on tekkinud praktikas vajadus eritalituse sõidukitel peatuda või parkida eriseadmeid kasutamata kohtades, kus teised sõidukid ei tohi, näiteks eraldusribal, ohutussaarel või kohas, kus peatumine või parkimine on liikluskorraldusvahendiga keelatud, kuid peatumine või parkimine ei tekita liiklusohtliku olukorda.

Nendes kohtades võib eritalitusesõidukiga sõita, peatuda ja parkida ainult juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik.

Lisaks peab eritalituse sõiduki juht sõitmisel ja sõiduki peatamisel või parkimisel tagama liikluse ohutuse ning peatatud või pargitud sõiduk ei tohi takistada teisi liiklejaid.

Eelnõu vabastab alkohoolikud visiiditasust

Foto: VTSotsiaalministeerium saatis kooskõlastamiseks alkoholi liigtarvitamist ja alkoholi sõltuvuse ennetamist käsitleva eelnõu, mille kohaselt peaks alkohoolikul olema edaspidi võimalus saada arstiabi ilma saatekirjata ja visiiditasuta.

Eelnõu järgi on alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise laialdane rakendamine üldarstiabi osutamisel efektiivne meede alkoholist tingitud tervisehäirete ja -kahjude ennetamisel.

Eelnõu "Tervem ja kainem Eesti" tegevuskavas seisab, et esmasel patsiendil peab olema võimalus ravimeeskonna poole pöörduda võimalikult lühikese ajaga, ilma saatekirjata ja visiiditasuta.

Ravimeeskonda kuuluvad psühhiaater või sõltuvusravi ettevalmistuse saanud arst, psühholoog, tegevusterapeut, sotsiaaltöötaja ja õde. Arst annab hinnangu ja teeb raviotsused ühe kuni kahe vastuvõtu käigus.

Tervist kahjustavat alkoholitarvitamist võib perearst kohata oma igapäevatöös küllaltki sageli, seda eriti nooremaealiste patsientide hulgas, samuti depressiooniga patsientidel. Selle probleemi väljaselgitamine ning nõustamine osutub perearsti igapäevatöö vajalikuks valdkonnaks, seisab eelnõus.

Alkoholisõltuvuse ravi teenuse korraldus täpsustub olulisel määral alkoholisõltuvuse ravijuhendi valmimise käigus. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud eesmärk on osutada varajase avastamise ja nõustamise teenust 30–60 protsendile alkoholi liigtarvitavatest inimestest.

Politsei jätab eelarvekärbete tõttu osa asjadest uurimata

Võrumaa TeatajaPolitsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaher ütles rahvusringhäälingu publitsistikasaatele "Pealtnägijale" antud usutluses, et korrakaitse read on nii hõredad, et osa kriminaalasju jäetakse ülekoormuse tõttu tegelikult uurimata.

"Täna on minu instrumendid otsas, minu tööriistad on tegelikult kõik kasutusel. Kui ma täna peaksin kuskilt 100 000 eurot ära võtma, siis mul jääb valida, on see merepäästest, piiri valvamisest, koolitulistamisele reageerimisest, on see raske majanduse uurimisest või on see näiteks isikut tõendava dokumendi väljastamisest," ütles Vaher.

Vaher tõi näiteks merepääste, kus amet peab ühe seadusemuudatuse tõttu hakkama tasuma aktsiisi võrreldes teistega samal alustel. Seetõttu peab PPA vähendama laevastiku merepäevasid 900 tunnilt 800-le. "See tähendab sadat päeva vähem turvalisust merel," sõnas ta.

Vaher tõi esile, et 2010. aasta 1. jaanuaril töötas politsei- ja piirivalveametis 6100 inimest, 2015. aasta alguses on ametis 5000 töötajat.

Vaheri sõnul on uurijaid, kellel on käes üks-kaks väga suurt menetlust, varavastastest asjade puhul on on uurimiskoormus 60-70 kriminaalmenetlust ühe uurija kohta, kuid on ka selliseid uurijaid, kelle käes on näiteks 200 kriminaalmenetlust.

Bingo Loto peavõidu võitis suure pere vanaema

VTBingo Lotoga ligi 370 000 eurot võitnud mängija käis võitu vormistamas, võit läks suure pere vanaemale.

5. novembri telesaates "Suur Lotokolmapäev" loositi välja Bingo Loto suurvõit summas 369 802 eurot ja 50 senti, võidupilet oli ostetud Kolga-Jaani postkontorist, teatas BNS-ile Eesti Loto pressiesindaja.

Lotovõitjaks osutus pensionipõlve pidav naine, kes suurema osa võiduraha eest plaanib aidata oma lapsi ja lapselapsi, keda on peres kokku ligi paarkümmend.

Eesti Loto ootab veel oma võitu vormistama 15. oktoobril Viking Lotto 5+1 võidutasemega 135 069,70 eurot võitnud lotomängijat, kes ostis pileti Viljandist Leola kauplusest.

Eestimaalased kardavad turvariskidest enim tulekahju teket

FOTO: VTEesti elanikud kardavad oma kodus kõige rohkem tulekahju, järgnevad hirm elektrivõrgu ülepinge ning veetoru lõhkemise ees, näitas ERGO tellimusel valminud mahukas kõiki Balti riike hõlmav turvatundeuuring.

Uuringu andmetel olid 61 protsenti Eesti elanikest väga või pigem mures, et nende kodu võib langeda tuleroaks. Elektrivõrgu ülepingest tingitud kahjustusi pidas tõenäoliseks 60 protsenti vastanutest, 48 protsenti kartis toru lõhkemisest põhjustatud veeuputust ning 36 protsenti äikesekahjusid.

Kõige väiksemaks ohuks oma kodule pidasid Eesti inimesed maavärinat, kuid siiski ütles kuus protsenti küsitletutest end olevat väga mures selle riski realiseerumise pärast ning kaheksa protsenti oli pigem mures. Suhteliselt vähe kardeti ka üleujutust, tormi ja rahet, neid märkisid vastavalt 17, 20 ja 21 protsenti vastanutest.

ERGO turvatundeindeksi uuring viidi Eestis, Lätis ja Leedus läbi veebipõhise küsitlusena. Uuringufirma SKDS küsitlusele vastas Eestis 1000 inimest vanuses 18-74 eluaastat. Turvatundeindeks hõlmab 43 turvalisusega seotud aspekti viies valdkonnas, milleks on vara ja rahanduslik toimetulek, tervis, füüsiline turvalisus, tööhõive ning vastaja kodumaa stabiilsus ja julgeolek. Lisaks neile viiele valdkonnale uuriti vastanute kindlustustunnet viie faktori lõikes. Need olid rahuolu oma eluga, suutlikkus mõjutada oma elu, hinnang oma materiaalsele heaolule, tulevikuplaanide ajaline pikkus ning leibkondade toimetulekuvõime sissetuleku kaotuse korral. 

Politsei otsib Viljandis kadunuks jäänud naist

LuulePolitsei otsib möödunud nädala lõpus Viljandis teadmata kadunuks jäänud 58-aastast Luulet.

Naist nähti viimati 8. novembril, kui ta sõitis Tõrva bussijaamast taksoga Viljandi bussijaama ning jõudis sinna kell 15.15, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile. Pärast taksost väljumist ei ole naist enam nähtud.

Luule on umbes 160 sentimeetrit pikk, korpulentse kehaehitusega ja alt mustaks värvitud lühikeste blondide juustega. Tal võib seljas olla must karvase äärega kasukas ning ta võib kanda kuldehteid.

Politsei palub kõigil, kel on naise asukohta infot või on teda pärast 8. novembrit näinud, helistada telefonil 5120766 või politsei lühinumbril 110.

Luule elas palju aastaid tagasi ka Võrumaal.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD