EESTI UUDISED BNS

Uus liiklusseadus lubab inimrühmad jalg- ja rattateele

Võrumaa TeatajaLõppeval nädalal valitsuses heakskiidu saanud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu lubab liiklusohutuse tõstmiseks organiseeritud inimrühmadel edaspidi liikuda ka jalgteedel ja jalgrattateedel.

Kuna jalakäijatega toimub suur osa hukkunutega lõppenud liiklusõnnetustest, on muudatused suunatud nende ohutuse suurendamiseks. Kehtiv seadus kohustab organiseeritud inimrühma, sealhulgas lasterühma liikuma kas kõnniteel või sõiduteel.

Muudatusega antakse neile rohkem võimalusi liikuda ka väljaspool sõiduteed, kus liiklus on ohutum. Selleks võimaldatakse neil liikuda ka jalgteel ning jalgratta- ja jalgteel.

Muudatusega lubatakse organiseeritud inimrühmal liikuda jalgteel kõige rohkem neli inimest kõrvuti, nagu kõnniteel, kuivõrd oma olemuselt on mõlemad teed sarnased, seisab eelnõu seletuskirjas.

Jalgteel või kõnniteel liikudes ei tohi organiseeritud inimrühm takistada jalakäijat ega tasakaaluliikuri juhti. Lisaks võib liikuda organiseeritud inimrühm jalgratta- ja jalgteel kõige rohkem kaks inimest kõrvuti ning sellisel juhul ei tohi takistada lisaks jalakäijale ja tasakaaluliikuri juhile ka jalgratturit.

Sarnaselt laiendatakse ka lasterühma liiklusreegleid, võimaldades neile rohkem võimalusi liikuda väljaspool sõiduteed. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi.

Valitsus kehtestas järgmise aasta sisserände ülempiiriks 992 inimest

Pilt on illustratiivne FOTO: VTValitsus kinnitas siseministeeriumi ettepaneku kehtestada järgmise aasta sisserände piirarvuks 992 isikut ehk 0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

"Siseministeeriumi ettepanekul kehtestas valitsus 2015. aasta sisserände piirarvuks 992, mis on  0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast," ütles BNS-ile siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks ja lisas, et vastavalt välismaalaste seadusele ei tohi Eestisse sisserändavate välismaalaste hulk aastas ületada 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Välismaalaste seadusest tulenevalt kuuluvad sisserände piirarvu alla tähtajalised elamisload töötamiseks, ettevõtluseks ning tähtajalised elamisload välislepingu alusel. Sisserände piirarvu ei kohaldata Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi kodanike suhtes, sest nende Eestisse saabumist, viibimist, töötamist ja Eestist lahkumist reguleerib Euroopa Liidu (EL) kodaniku seadus. Samuti ei kohaldata sisserände piirarvu tähtajaliste elamislubade korral abikaasa ja lähedase sugulase juurde, Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks, USA ja Jaapani kodanikele.

Sisserände piirarv tuletatakse Eesti alalisest elanikkonnast, mis on 1 322 170. Alaliste elanike hulk koosneb Eesti kodanike arvust, mis on 1 144 246, elamisloaga välismaalaste arvust, mis on 172 404, ning alalise elamisõigusega EL-i kodanike arvust, mis on 5520.

Eelnevast lähtudes võib prognoosida, et sisserände piirarvu määr, mis peegeldab avalikes huvides antavate elamislubade hulka, on sarnaselt aastatele 2009–2014 maksimaalselt 0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Pärast seda, kui valitsus kehtestab järgmise aasta sisserände piirarvu, kehtestab siseminister määrusega sisserände piirarvu jagunemise aasta lõikes poolaasta täpsusega, eesmärgiga tagada elamislubade väärkasutuse juhtude ilmnemisel võimalus nende kiireks tõkestamiseks ja edasiseks ennetamiseks.

Aastal 2012 võis piirarvu alusel Eestisse elama asuma soovivatele välismaalastele anda maksimaalselt 1008 tähtajalist elamisluba, millest kasutati ära 581 ja kasutamata jäi 427 ehk 42 protsenti. Aastal 2013 võis piirarvu alusel anda maksimaalselt 1000 elamisluba, millest kasutati ära 602 ja kasutamata jäi 398 ehk 39,8 protsenti. Tänavu võib piirarvu alusel anda maksimaalselt 996 elamisluba, millest 1. septembri seisuga on ära kasutatud 534 ja jääk on 462 ehk 46,4 protsenti.

Eelmise aastaga võrreldes on tähtajaliste elamislubade taotluste koguarv tõusnud. Kui 2013. aastal esitati kokku 3696 taotlust, neist 1. septembriks 2299, siis 2014. aasta 1. septembri seisuga esitati 2640 taotlust, mis on 341 taotluse võrra rohkem kui mullu samal perioodil. Eelmisel aastal esitati kokku 937 taotlust töötamisega seotud tähtajalisele elamisloale – 1. septembri seisuga oli taotlusi 539 taotlust. Tänavu samaks ajaks esitati 855 taotlust, mida on 316 võrra rohkem. Ettevõtluse eesmärgil taotletavate tähtajaliste elamislubade arv on aga langenud. Kui mullu esitati kokku 77 taotlust – neist 60 1. septembri seisuga –, siis tänavu 1. septembri seisuga on esitatud 41 taotlust, mida on 19 võrra vähem.

Tähtajalisi elamislube välislepingu alusel taotletakse samuti vähem. Kui 2013. aastal esitati kokku 644 taotlust – neist 1. septembri seisuga 443 –, siis 2014. aasta 1. septembri seisuga on esitatud 341 taotlust, mida on 102 võrra vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tähtajaliste elamislubade positiivseid otsuseid tehti 2013. aastal kokku 3504 – 1. septembri seisuga 2078 –, mida on rohkem, kui 2012. aastal, mil positiivseid otsuseid oli kokku 3312. 2014. aasta 1. septembri seisuga on tähtajaliste elamislubade positiivseid otsuseid tehtud kokku 2187. Viimastel aastatel on täheldatud üldist elamislubade taotluste ja andmiste vähenemist.

Esmaspäevast alates ei ole enam lubatud sõita piirkiirusega 110 km/h

Võrumaa TeatajaEsmaspäeva jooksul tühistatakse Eesti riigimaanteedel suurima lubatud sõidukiiruse 110 km/h kehtivus.

Seoses soodsate ilmastikutingimustega pikendas maanteeamet mootorrataste ja sõiduautode suurima lubatud sõidukiiruse 110 km/h kehtivuse aega kuni 30. novembrini või kuni suurima lubatud sõidukiiruse tühistamiseni. Sagenevate miinuskraadide ja sellega kaasneva libeduse tõttu piiratakse maksimumkiirust juba algavast nädalast.

Maanteeamet tuletab meelde, et suurima lubatud  kiirusega sõitmine ei ole kohustus – kui hall on maas või tee kisub härma, siis tuleks kindlasti valida väiksem kiirus, teatas maanteeamet. Libeduseoht on suurem hommiku- ja õhtutundidel.

Tänavu said mootorrattad ja sõiduautod kiirusega 110 km/h sõita ühtekokku 220,5 kilomeetri ulatuses.

Tsiklikultuuri arendaja Aare Kõutsi surnuks sõitnud mees sai karistada

Tartu maakohus mõistis neljapäeval kriminaalkorras süüdi mehe, kes polnud mullu kevadel Võrumaal autoga sõites piisavalt hoolikas ning põhjustas liiklusõnnetuse, milles hukkus tsiklikultuuri arendajana tuntust kogunud Aare Kõutsi.

Ränk õnnetus juhtus mullu 16. mail kella 19.05 juhtus Võrumaal Kose alevikus Võru-Verijärve tee kolmandal kilomeetril, kus põrkasid kokku 28-aastase Martini juhitud Volkswagen Passat ning 45-aastase Kõutsi juhitud Buell XP12XT tsikkel. Mootorrattur suri saadud vigastustesse õnnetuskohal.

Politsei selgitas, et õnnetuse põhjustas hooletusest Volkswageni juht, kes vasakpööret tehes ei andnud teed otse liikunud mootorrattale.

Neljapäeval mõistis Tartu maakohtu Võru kohtumaja varem karistamata Martinile kaheaastase tingimisi vangistuse kahe aasta ja kolme kuu pikkuse katseajaga, mille jooksul peab süüdistatav alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele. Lisakaristusena võeti Martinilt mootorsõiduki juhtimise õigus 18 kuuks. Menetluskulude katteks peab ta tasuma kokku 2896 eurot. 

Kohus leidis, et arvestades kuriteo asjaolusid on põhjendatud Martini karistamine vangistusega sanktsiooni keskmist ületavas määras, kuid arvestades tema varasemate karistuste puudumist ja süü suurust, on otstarbekas jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata piisavalt pika katseajaga.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Võru politsei.

Tsiklisõpru ühendav Biker.ee foorum nimetas õnnetuse järel Aare Kõutsi üheks silmapaistvamaks motokultuuri arendajaks Eestis.

"Olles väga aktiivne ja tegus, osales ta paljudel motoüritustel, pole ehk ratturit, kes teda kasvõi nägupidi ei teaks. Olles ka väga hea suhtleja ja suurepärase huumoriga, oli tema seltskond nauditav paljudele. Kuid ta kandis endas mingit isiklikku rahvuslikku missiooni, mille ehk suurimaks väljundiks sai seni Baltimaade suurim motoüritus Baltic Chain Run 2009. Aastate jooksul on sellele lisandunud hulgaliselt väiksemaid, millede põhitees on siiski olnud toetus Eestile ja eestlusele," seisis tsiklisõprade järelehüüdes.

Politsei hoiatab võltsitud mootorsaage pakkuvate poolakate eest

Politsei- ja PiirivalveametPolitseile on sel nädalal teada antud mitmest juhtumist, kus Poolast pärit mehed on müügiks pakkunud odavaid ja ilmselt võltsitud mootorsaage.

Sel nädalal on Põlvamaa politseinikud saanud mitmeid teateid juhtumitest, kus Poola päritolu mehed on inimestele üritanud müüa soodsa hinnaga mootorsaage ning lisaks pakkunud tehingu sooritamisel saele lisaks ka nugadekomplekti, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Politsei soovitab inimestel ostust loobuda, sest reeglina on meeste müüdav kaup ebakvaliteetne, selle päritolu pole teada ja puudub tootjapoolne garantii, mistõttu ei saa ka selle ohutuses kindel olla.

Politsei- ja PiirivalveametPressiesindaja lisas, et kaupa pakkuvad võõramaalased võivad koguda ka teavet inimeste, nende elukohtade ning varalise seisundi kohta.

Politsei soovitab kõigil, kes tunnevad end petetuna või kahtlustavad meeste tegevuses süütegu, sellest kohe politseile teada anda. Pressiesindaja märkis, et uue korrakaitse seaduse kohaselt saab politsei hinnata vajadust menetluse läbiviimiseks ka siis, kui kauplemine toimub kedagi kõrvalist häirivat.

Narkootikumide tellimine postiga on vähenenud

Pilt on illustratiivne FOTO: Maksu- ja tolliametEsimesel poolaastal avastasid maksu- ja tolliameti (MTA) töötajad postisaadetistest kokku 47 korral keelatud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, mullu samal ajal oli avastusi 97.

Enim konfiskeeriti marihuaanat, ecstasyt ehk MDMA-d ja selle analooge. Lisaks tuvastati 10 juhtumit, kus maale üritati tuua uusi, veel keelatud ainete nimekirja kandmata narkootilisi aineid. 

Ainete peitmise ja pakkimise viisid on MTA uurimisosakonna narkotalituse juhataja Urmet Tambre sõnul jäänud praktiliselt samaks, kuid narkootiliste ainete tellimise katsete arvu ja tellitavate ainekoguste vähenemine on märk sellest, et inimesed saavad aru selle teo keelatusest. 

Internetist tellitakse posti teel ka palju kanepiseemneid, eriti kevaditi. Nende puhul uurib amet seemnete tellimise eesmärke ja kui on alust kahtlustada, et tellimise eesmärk on ebaseaduslik kanepi kasvatamine, siis satuvad ka seemnete tellijad ametnike huviorbiiti.

Tambre juhib tähelepanu sellele, et uuest aastast muutuvad karistused posti ja kulleriga narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tellimise eest karmimaks. „Iga avastatud juhtum toob kaasa menetluse ja kui varem oli suure koguse narkootilise aine tellimine tegu, mille eest määrati karistuseks rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus, siis alates uuest aastast on karistus sama teo eest vangistus 1-10 aastani,“ selgitas Tambre. 

Näiteks septembri keskel leiti rahvusvahelisest postisaadetisest kilekott beežika kristalse ainega, mis reageeris positiivselt ecstasy kiirtestile. Ekspertiis näitas, et tegemist oli MDMA-ga, mille kogumass oli 21,2 grammi. Tegemist on suure kogusega, sest juba 1,4 grammist piisab narkojoobe tekitamiseks 10 inimesele.

Tambre sõnul unustatakse hõlputulu lootuses tihti võimalikud tagajärjed. „Kasumi teenimise joovastus möödub reeglina kähku ja asendub kaua kestva range karistuse kibedusega. Keelatud ainete käitlemisel, olgu selleks kasvõi ainult posti teel oma tarbeks tellimine, jõutakse varem või hiljem MTA või politsei- ja piirivalveameti tähelepanu alla, selles pole kahtlust,“ rääkis Tambre.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD