Valitsus kinnitas siseministeeriumi ettepaneku kehtestada järgmise aasta sisserände piirarvuks 992 isikut ehk 0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
"Siseministeeriumi ettepanekul kehtestas valitsus 2015. aasta sisserände piirarvuks 992, mis on 0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast," ütles BNS-ile siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks ja lisas, et vastavalt välismaalaste seadusele ei tohi Eestisse sisserändavate välismaalaste hulk aastas ületada 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
Välismaalaste seadusest tulenevalt kuuluvad sisserände piirarvu alla tähtajalised elamisload töötamiseks, ettevõtluseks ning tähtajalised elamisload välislepingu alusel. Sisserände piirarvu ei kohaldata Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi kodanike suhtes, sest nende Eestisse saabumist, viibimist, töötamist ja Eestist lahkumist reguleerib Euroopa Liidu (EL) kodaniku seadus. Samuti ei kohaldata sisserände piirarvu tähtajaliste elamislubade korral abikaasa ja lähedase sugulase juurde, Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks, USA ja Jaapani kodanikele.
Sisserände piirarv tuletatakse Eesti alalisest elanikkonnast, mis on 1 322 170. Alaliste elanike hulk koosneb Eesti kodanike arvust, mis on 1 144 246, elamisloaga välismaalaste arvust, mis on 172 404, ning alalise elamisõigusega EL-i kodanike arvust, mis on 5520.
Eelnevast lähtudes võib prognoosida, et sisserände piirarvu määr, mis peegeldab avalikes huvides antavate elamislubade hulka, on sarnaselt aastatele 2009–2014 maksimaalselt 0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
Pärast seda, kui valitsus kehtestab järgmise aasta sisserände piirarvu, kehtestab siseminister määrusega sisserände piirarvu jagunemise aasta lõikes poolaasta täpsusega, eesmärgiga tagada elamislubade väärkasutuse juhtude ilmnemisel võimalus nende kiireks tõkestamiseks ja edasiseks ennetamiseks.
Aastal 2012 võis piirarvu alusel Eestisse elama asuma soovivatele välismaalastele anda maksimaalselt 1008 tähtajalist elamisluba, millest kasutati ära 581 ja kasutamata jäi 427 ehk 42 protsenti. Aastal 2013 võis piirarvu alusel anda maksimaalselt 1000 elamisluba, millest kasutati ära 602 ja kasutamata jäi 398 ehk 39,8 protsenti. Tänavu võib piirarvu alusel anda maksimaalselt 996 elamisluba, millest 1. septembri seisuga on ära kasutatud 534 ja jääk on 462 ehk 46,4 protsenti.
Eelmise aastaga võrreldes on tähtajaliste elamislubade taotluste koguarv tõusnud. Kui 2013. aastal esitati kokku 3696 taotlust, neist 1. septembriks 2299, siis 2014. aasta 1. septembri seisuga esitati 2640 taotlust, mis on 341 taotluse võrra rohkem kui mullu samal perioodil. Eelmisel aastal esitati kokku 937 taotlust töötamisega seotud tähtajalisele elamisloale – 1. septembri seisuga oli taotlusi 539 taotlust. Tänavu samaks ajaks esitati 855 taotlust, mida on 316 võrra rohkem. Ettevõtluse eesmärgil taotletavate tähtajaliste elamislubade arv on aga langenud. Kui mullu esitati kokku 77 taotlust – neist 60 1. septembri seisuga –, siis tänavu 1. septembri seisuga on esitatud 41 taotlust, mida on 19 võrra vähem.
Tähtajalisi elamislube välislepingu alusel taotletakse samuti vähem. Kui 2013. aastal esitati kokku 644 taotlust – neist 1. septembri seisuga 443 –, siis 2014. aasta 1. septembri seisuga on esitatud 341 taotlust, mida on 102 võrra vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Tähtajaliste elamislubade positiivseid otsuseid tehti 2013. aastal kokku 3504 – 1. septembri seisuga 2078 –, mida on rohkem, kui 2012. aastal, mil positiivseid otsuseid oli kokku 3312. 2014. aasta 1. septembri seisuga on tähtajaliste elamislubade positiivseid otsuseid tehtud kokku 2187. Viimastel aastatel on täheldatud üldist elamislubade taotluste ja andmiste vähenemist.