Politseinikud avastasid Põlvamaal korravalvurite eest kõrvalteele keeranud sõiduautost 120 000 salasigaretti.

Esmaspäeva pärastlõunal kontrollisid politseinikud Põlva vallas autojuhtide kainust. Kella 16.30 paiku märkasid korravalvurid, kuidas sõiduauto Nissan Almera juht sadakond meetrit enne politseinikke pidurdas äkiliselt ning pages kõrvalteele, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Politseinikud sõitsid Nissanile järgi ning tabasid autojuhi tupiktee lõpust. Auto juures oli 18-aastane noormees, kes väitis, et autojuht jõudis juba põgeneda ning autouksed lukustada.

Politseinikud avastasid noormehe taskust sõiduki võtmed. Auto läbivaatusel avastasid politseinikud kilesse pakitud pappkastid sigarettidega. Kokku oli sõidukis 120 000 maksumärkideta sigaretti, mis anti menetlemiseks üle maksu- ja tolliametile.

Lisaks 12 kasti salasigarettide käitlemise eest alustatud kriminaalmenetluses määratavale karistusele võib salasigarettide käitlejat oodata ka maksuotsus, mille summa sellise koguse sigarettide pealt on suurusjärgus 15 000 eurot.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul oleks tarvis muuta riigieelarvet, et 13 miljoni lisaeuro eest kõikidele maakonnaliinide reisijatele tasuta sõit võimaldada.

Keskfraktsioon on esitanud tuleva aasta riigieelarvesse muudatusettepaneku, millega muudetaks bussiliiklus maakonnaliinidel üle kogu Eesti reisijatele priiks. Simsoni sõnul aitab selline samm maaelu taaselustada, teatas BNS-ile riigikogu keskfraktsioon. "Maapiirkondades on transpordiühendus keskustega eluliselt vajalik. Samas peab see teenus olema kättesaadav kõigile. 2012. aastal oli maakonna bussiliinide dotatsioon veidi enam kui 21 miljonit eurot. Oleme riigieelarvesse esitanud muudatusettepaneku, millega kaetaks tänane maakonna bussiliinide piletitulu osa, tagades seeläbi tasuta ühistranspordi üle Eesti. Meie hinnangul oleks piletitulu osa katmiseks vaja täiendavad 13 miljonit eurot," sõnas Simson ja lisas, et elu väljaspool Tallinna ja teisi suuremaid tõmbekeskusi on hääbumas.

"Selleks, et leevendada üha süvenevat ääremaastumist, on vaja tagada parem ja inimestele kättesaadavam transpordiühendust nende samade keskustega. Tasuta maakonnaliinid teevad kergemaks tööotsimise maakonna piires. Riigil tuleb tagada inimestele vajalikud teenused ja toimiv ühistranspordiühendus üle kogu Eesti, mitte vaid meile sobivates piirkondades. Meie muudatusettepanekud on esmaspäeval ja teisipäeval arutluse all ka riigikogu rahanduskomisjonis. Hea on tõdeda, et ka IRL toetas meie mõtteid ning pidas üle-eestilist tasutud ühistransporti vajalikuks. Kui meie soov on elu maale tagasi tuua, siis tuleb sellega alustada juba täna. Vastasel korral on juba liiga hilja," rääkis Simson. 

Keskerakonna muudatusettepanekute katteallikaks on järgmisest aastast kehtima hakkava tulumaksumäära 1-protsendilise langetamise ärajätmine. Taoline muudatus tooks riigieelarvesse täiendavalt ligikaudu 70 miljonit eurot.

Eelmisel nädalal täpsustunud andmetel põhjustati Eestis registreeritud liikluskindlustuseta sõidukiga Soomes kindlustusjuhtum, mille tõttu tekitatud kahju on eeldatavalt 4,65 miljoni eurot.

See on suurim teadaolev Eesti sõidukiga põhjustatud liikluskahju ning õnnetuses saadud vigastuste tõttu jääb tõenäoliselt püsivalt halvatuks 25-aastane naine, teatas Eesti Liikluskindlustuse Fond BNS-ile. Kahju seisneb kannatanu töövõime ja sellega kaasnevast sissetuleku kaotuses ning eluaegsetest ravi- ja hooldamiskuludest. Varasem rekord oli 2,2 miljoni eurot ja ka see kindlustusjuhtum toimus 2005. aastal Soomes. Euroopa ja ühtlasi ka maailma suurim liikluskindlustuse kahjujuhtum on 400 miljonit eurot.

"Soomes asetleidnu näitab ilmekalt, et lisaks teise inimese elu hävitamisele võib liikluskindlustuseta sõidukiga õnnetuse põhjustades sõidukijuht ära rikkuda ka enda elu ja tuua ebameeldivusi lähedastele, sest liikluskindlustuseta tekitatud kahju võib tagasi nõuda õnnetuse põhjustajalt. Kõnealuse juhul on põhjust eeldada, et õnnetuse põhjustanud isik ei suuda tekitatud kahju ealeski tagasi maksta," tõdes liikluskindlustuse fondi juhatuse esimees Mart Jesse.

"Kahetsusväärselt toob see juhtum välja ka Eesti liikluskindlustuse süsteemi tõsise puuduse võrreldes Skandinaavia riikidega. Erinevalt näiteks Soomest võib Eestis olla sõiduk mõnda aega liiklusregistris arvel ka ilma kohustusliku kindlustuskaitseta. Oleme küll korduvalt rõhutanud vajadust tänast süsteemi muuta, teinud ettepanekuid sellised erisused kaotada ja osundanud just kindlustamata sõidukitega seotud rahvusvaheliste riskide realiseerumise võimalusele, kuid poliitiline julgus otsuste tegemiseks on kahjuks tänaseni puudunud. Paraku kuuluvad Eestis registreeritud ja kindlustamata sõidukitega tekitatud kahjud sisuliselt kinni maksmisele seaduskuulekate kindlustusvõtjate poolt," lisas Jesse.

Vaatamata ühekordsele väga suurele kahjule ei tekita see otseseid probleeme Eesti liikluskindlustuse  süsteemile, sest selliste suurte kahjude hüvitamiseks on riskid edasi kindlustatud.

Liikluskindlustuse fond on kindlustusandjate poolt asutatud ühing, mille peamine ülesanne on täita liikluskindlustuse garantiifondi rolli ja hallata liikluskindlustuse registrit. Fond hüvitab kindlustamata või tundmatuks jäänud sõidukiga tekitatud kahjud. Ühtlasi on fond ka lüli liikluskindlustuse rahvusvahelises võrgustikus, täites nii Euroopa Liidu nõuetest tulenevat teabekeskuse ja hüvitusorgani rolli kui ka rahvusliku büroo rolli rohelise kaardi süsteemis. Liikluskindlustuse fondi juures tegutseb ka liikluskindlustuse lepitusorgan.

Tarbijakaitseameti uuringu tulemustest selgus, et 203 kontrollitud ettevõttest vaid 4 protsendil ei avastanud amet ühtegi rikkumist.

"Sageli eksiti aga siiski pisiasjades ja suuremaid puudusi esines õnneks harvem. Enamiku e-poodide rikkumised seisnesid peamiselt selles, et nad pole suvel jõustunud seadusemuudatusi oma tegevusse üle kandnud," ütles tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste pressiteate vahendusel.

Tarbijakaitseameti peadirektori hinnangul võib selle põhjuseks olla nii inertsus kui ka teadmatus. "Paraku ei näe kauplejad seda, et oma kodulehel korrektsete tingimuste avaldamine pole mõeldud üksnes tarbijate, vaid ka e-kauplejate endi kaitseks," märkis ta septembris tehtud uuringu tulemusi selgitades.

Juuni keskel jõustusid võlaõigusseaduse muudatused, millega tuli e-kauplejatele uusi nõudeid ja mis reguleerib täpsemalt seda, millist teavet peavad e-poed tarbijale enne lepingu sõlmimist andma.