Reede varajastel hommikutundidel olid teeolud muutlikud, kuid Lõuna-Eestis alanud sadu muutis teed kohati libedaks.

Teeolud olid hommikutundidel mandri-Eestis, samuti Lääne-Eesti saartel küllaltki muutlikud. Põhja- Kesk- ja Kirde-Eestis ning saartel oli sõidetavus hea, kuid Lõuna- ja Edela-Eestist alguse saanud vihma- ja lörtsisadu, mis langes miinuskraadides olevale teepinnale  muutis teed, vaatamata hooldetöödele piirkonniti libedaks.

Maanteeamet teatas BNS-ile, et saju levikuala laieneb aga põhja suunal ning teedel jääb püsima libeduse tekke oht ja libedusega tuleb täna suuremal või vähemal määral arvestada pea kõikjal ning valida tuleks tee- ja ilmaoludele vastav sõidukiirus.

Võru linnavalitsuse korraldatud konkursi asutatava Võru põhikooli direktori ametikoha täitmiseks võitis Vana-Võrumaalt pärit, praegu Missos koolidirektori ametit pidav Kaider Vardja.

Põlvamaal sündinud ja keskkooli lõpetanud, Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti keele ja kirjanduse alal magistrikraadi ning koolijuhi kvalifikatsiooni omandanud Vardja kandideeris uude ametisse, kuna peab kooli juhtimist oma kutsumuseks.

„Esimese valiku, jätkamise gümnaasiumi- või kutseõppes, teeb õpilane kohustusliku hariduse omandanuna põhikooli lõpetades. Soovin, et Võru põhikool, mis tekib kahe käigus oleva kooli integreerumise tulemusena, oleks edukas ja ajakohane kool, kus õpiksid ja töötaksid koos minuga õnnelikud õpilased ja pedagoogid ning oleksid parimad koolitöötajad. Kooli lõpetaksid edaspidises elus edukalt toime tulevad inimesed,“ seisab tema motivatsioonikirjas.

Tuleval nädal 47aastaseks saava mehe sõnu ja renomeed kinnitab tema senine teenistuskäik: Rapla ühisgümnaasiumi direktor (2001-2004), Tabasalu ühisgümnaasiumi direktori asetäitja (2004-2010) ja Misso kooli direktor (alates 2013).

Paljudes hariduselu valdkondades pädev ja töökogemust omav Vardja pooldab demokraatlikku juhtimisstiili ning on uuenduslik. „Soovin tagada kooli pideva arengu, samas olen ka traditsioone ja akadeemilisust hoidev,“ rõhutab ta.

Uues ametis tahab ta kooli töötajatele ja õpilastele luua võimaluse koolielu puudutavates küsimustes aktiivselt sõna sekka öelda, erinevate töölõikude eest vastutada ning osaleda erinevates ettevõtmistes, kaasates kooliellu ka lastevanemad ja teised huvirühmad.

Erinevate kursuste lektorina on Vardja käsitlenud kooli arengukava, õppekava ja koolituspoliitika koostamist, projektijuhtimise ning emakeeleõpetuse ainestikku. Märkimisväärne on seegi, et alates 1997. aastast on ta kaasautorina tegelnud eesti keele ja kirjanduse õppevara koostamisega. Eraldi mainimist väärivad II kooliastme kirjanduse õppekomplektid Tuulepesad“ (2006) ja „Kivikillud“ (2007), samuti Vardja oma sulest ilmunud „Vana Maja lugu“ (2009).

Kümmekond aastat tagasi alustas ta tööd üldhariduskoolide üle-euroopaliste õppe-kasvatustööarenduslike projektidega. Pärast seda on ta algatanud ja kirjutanud projekte, juhtinud projektitö öd Eesti-poolse projektijuhina ning leidnud partnereid nii Eesti kui ka välisriikide koolidest, samuti omavalitsustest.

Viimastel aastatel on Vardjale huvi pakkunud IT-lahenduste arendus ja selle kasutamisvõimalused õppetöös. Tööd uute IT-rakendustega tahab ta kindlasti jätkata Võrus.

Leping asutatava Võru põhikooli direktoriga sõlmitakse uue aasta alguses, õppetöö Kooli 7 asuvas, praeguses Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi hoones algab 2015. aasta 1. septembril.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks seadusemuudatuse, mis lubab keskkonnainspektsiooni ametnikel teha metalli kokkuostukohtades tulevikus ametivormi kandmata kontrollmüüke.

"Metallivargused on aastatega küll vähenenud, aga nii kaua, kui metallivarastel on võimalus võrdlemisi hõlpsalt varastatud metall maha müüa, ei kao probleem päriselt kuskile," ütles keskkonnaminister Mati Raidma ministeeriumi pressiesindaja teatel. "Seepärast on väga oluline anda keskkonnainspektsioonile täiendav võimalus kokkuostukohtade kontrollimiseks."

Kokkuostjad ei tohi eraisikutelt vastu võtta näiteks elektrikaableid, liiklusmärke, kaevuluuke ja raudteerööpaid ning kontrollmüügiga on võimalik testida, kas metalliärid sellest keelust ka kinni peavad.

Ebaseadusliku tegevuse avastamiseks teevad inspektsioon ja politsei üle-Eestilisi kontrollreide pidevalt. Ainuüksi tänavu on suurte reidide tulemusena alustatud 34 väärteomenetlust.

Mitmed kokkuostupunktid, mis tegelesid metallijäätmete kokkuostuga ebaseaduslikult, on lõpetanud tegevuse. Sellest hoolimata põhjustavad metallivargused alajaamadest või raudteelt tõsiseid õnnetusi ning majanduslikku kahju.

Jäätmeseaduse kohaselt saab metalli ebaseadusliku kokkuostu eest määrata füüsilisele isikule trahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot ning juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot.

Riigikogu taastas kolmapäeval vaestele osaliselt riikliku matusetoetuse maksmise, muutes 70 poolthäälega riikliku matusetoetuse seadust.

Riigikogu pressiteenistus teatas BNS-ile, et riikliku matusetoetuse maksmist ei hakata siiski kõigile maksma, vaid üksnes nendele, kes kuuluvad toimetulekutoetust saanud perekonda sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses.

Seega hakatakse matusetoetust maksma üksnes neile, kes eeldatavalt ei suuda kanda või kellel on majanduslikust olukorrast tingituna raske kanda matuse korraldamise kulusid. Ametnikud tuvastavad vaesuse toimetulekutoetuse saamise alusel.