EESTI UUDISED BNS

Tänavu kolmanda kvartali jooksul hospitaliseeriti üle 54 000 inimese, neist rohkem kui kümnendiku moodustasid lapsed vanuses 0–14 aastat, selgub tervise arengu instituudi (TAI) avaldatud statistikast.

Kõigist patsientidest veidi üle 37 protsendi viibis ravil piirkondlikes haiglates, 32 protsenti keskhaiglates ja rohkem kui viiendik üldhaiglates. Nii eri- kui õendushaiglates oli kolm protsenti kõigist haiglaravile võetutest ning alla kahe protsendi hospitaliseeritutest said ravi kohalikus või taastusravi haiglas.

Kolmanda kvartali jooksul raviti haiglates keskmiselt kaheksat inimest ühe ravivoodi kohta ja ühe patsiendi ravi kestis veidi kauem kui kaheksa päeva. Ühe aktiivravivoodi kohta osutati statsionaarset tervishoiuteenust keskmiselt 11 patsiendile ning ravi kestis aktiivravivooditel keskmiselt ligikaudu kuus päeva. Haiglaliigiti on ravi kestus kõige lühem keskhaiglates ning pikim, ligikaudu 26 päeva, õendushaiglates. Õendushaiglatest järgmised on kohalikud haiglad, kus üks patsient veedab keskmiselt 20 päeva.

Kasutusel olevate ravivoodite koguarvust moodustasid õendusabi voodid 27 protsenti, aktiivravivoodid 61 protsenti, 2 protsenti tuberkuloosi ja 10 protsenti psühhiaatriliste haiguste raviks mõeldud voodid.

Selle aasta kolmanda kvartali lõpus töötas Eestis 59 haiglat, mis on kahe võrra vähem kui eelmises kvartalis. Statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise lõpetas kolm õendushaiglat ning tööd taasalustas üks kohalik haigla.

Tänavu 30. septembri seisuga oli Eesti haiglates kasutusel 7387 ravivoodit, mida on üle 300 võrra rohkem kui aasta varem.

Põllumajandusminister Ivari Padar ei näe takistusi, jätkamaks kalatoodete eksporti Valgevenesse, mis on peatunud seoses Vene Rosselhoznadzori impordikeeluga, mis on laienenud ka teistele tolliliidu riikidele.

"Ma arvan küll, et ega Valgevene turg ise on ju kümne miljoni turg. Samamoodi nagu meie piim, on ka meie kala teada-tuntud heas kvaliteedis, nii et kõik need võimalused on olemas ja sellega me siin tegeleme," ütles Valgevenes visiidil viibiv Padar BNS-ile.

Tema sõnul ei tohiks hoolimata Venemaa impordikeelust tekkida suuremaid takistusi Valgevenesse ekspordi jätkamiseks. "Ei näe küll praegusel juhul väga suuri takistusi, küll saab neid võimalusi," rääkis ta.

Eesti Kalaliit kirjutas novembri alguses ministrile sooviga, et Padar saavutaks visiidil Valgevenesse olukorra, kus hoolimata Vene Rosselhoznadzori impordikeelust Venemaale ning tolliliidu riikidesse, oleks võimalik kalatooteid Valgevenesse siiski eksportida.

Haigekassa nõukogu koosolekul arutati haigekassa tuleva aasta eelarvet ning anti juhatusele suunised esitada nõukogule kolmandaks lugemiseks eelarveprojekt, mis võimaldab vastavalt eelkokkuleppele tervishoiutöötajate palgatõusu alates 1. jaanuarist 2015, tagades samas eelarve tasakaalu ning teenuste kättesaadavuse praegusel tasemel.

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse peab väga oluliseks, et haigekassa nõukogu toetas tervishoiutöötajate palgatõusu ning pidas ainuvõimalikuks mitte teha seda kättesaadavuse arvelt. "Kokkulepe annab võimaluse säilitada töörahu ja keskenduda kõige olulisemale – patsientide ravimisele," ütles minister. "Pidasime väga oluliseks, et Eesti Haigekassa eelarve jääks tasakaalu ning palgatõus ei tuleks patsientide ja teenuste kättesaadavuse arvelt," ütles Kruuse haigekassa pressiteate vahendusel.

Haiglate liidu ja arstide liidu vahel peetud läbirääkimistel tegi riiklik lepitaja ettepaneku tõsta tervishoiutöötajate töötasu alammääradeks tuleval aastal arstidel 9 eurot tunnis, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 5 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 4,25 eurot ning hooldustöötajatel 3 eurot tunnis. Ületuleval aastal oleks arstidel töötasu alammäär 10 eurot, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 5,50 eurot, kiirabitehnikutel  4,70 eurot ja hooldustöötajatel 3,30 eurot tunnis. Eelkokkuleppega on nõustunud nii haiglate liit kui arstid ja õed.

Nõukogu pidas oluliseks täita riikliku lepitaja juures allkirjastatud eellepingu tingimusi. Samuti võttis nõukogu seisukoha, et eelarve peab lähtuma augustikuus kinnitatud nelja aasta finantsprognoosist, mis tähendab, et haigekassa 2015. aasta eelarve tuleb planeerida tasakaalus.

Lisaks otsustas nõukogu teha tervise- ja tööministrile ettepaneku kinnitada meditsiiniseadmete loetelu ning esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks uuendatud tervishoiuteenuste loetelu 2015. aastaks.

Nõukogu järgmine koosolek toimub 19. detsembril.

Naised, kes on kodus kasvatanud üles enam kui kaks last ja teenivad Eestis keskmist palka, satuvad meestega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, kuna hakkavad edaspidi saama pensioni, mis jääb alla 40 protsendi viimasest palgast.

SEB analüüsi tulemuste kohaselt süvendab pensionilõhet ka naiste keskmiselt 30 protsenti madalam palk ning üleüldiselt väiksem finantsvõimekus, hoiatas pank teisipäeval. "Naised kaotavad suuresti pensioni esimese samba arvelt, kuna lastega kodus oldud aeg vähendab tööstaaži, mis on aluseks riikliku pensioni suuruse arvutamisel. Kui võrdleme Eesti keskmist palka saavat naist, kel ei ole lapsi, ja naist, kel on üks laps, siis nende tulevane esimese ja teise samba pension kokku erineb 2,8 protsenti, moodustades vastavalt 44,8 protsenti ja 42 protsenti viimasest pensionieelsest palgast. Kui naisel tuleb üles kasvatada rohkem kui üks laps, siis langeb asendusmäär alla 40 protsendi," ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Tulevase pensioni suuruses kaotavad ka lapsevanemad, kes kuuluvad Eesti keskmisest kõrgemasse palgaklassi. Näiteks ühte last kasvatav vanem, kelle sissetulek on kaks Eesti keskmist, võib loota, et tema pensioniea sissetulek kahest esimesest sambast on ligi 37 protsenti viimasest sissetulekust. Kaht last kasvatades aga kahaneb see protsent veelgi, jõudes alla 35 protsendi.

Euroopa sotsiaalkoodeks sätestab, et minimaalne pension peaks moodustama 40 protsenti kodaniku viimasest pensionieelsest sissetulekust. Euroopa Liidu keskmine asendusmäär ulatub ligi 65 protsendini.