Põllumajandusminister Ivari Padar ei näe takistusi, jätkamaks kalatoodete eksporti Valgevenesse, mis on peatunud seoses Vene Rosselhoznadzori impordikeeluga, mis on laienenud ka teistele tolliliidu riikidele.

"Ma arvan küll, et ega Valgevene turg ise on ju kümne miljoni turg. Samamoodi nagu meie piim, on ka meie kala teada-tuntud heas kvaliteedis, nii et kõik need võimalused on olemas ja sellega me siin tegeleme," ütles Valgevenes visiidil viibiv Padar BNS-ile.

Tema sõnul ei tohiks hoolimata Venemaa impordikeelust tekkida suuremaid takistusi Valgevenesse ekspordi jätkamiseks. "Ei näe küll praegusel juhul väga suuri takistusi, küll saab neid võimalusi," rääkis ta.

Eesti Kalaliit kirjutas novembri alguses ministrile sooviga, et Padar saavutaks visiidil Valgevenesse olukorra, kus hoolimata Vene Rosselhoznadzori impordikeelust Venemaale ning tolliliidu riikidesse, oleks võimalik kalatooteid Valgevenesse siiski eksportida.

Haigekassa nõukogu koosolekul arutati haigekassa tuleva aasta eelarvet ning anti juhatusele suunised esitada nõukogule kolmandaks lugemiseks eelarveprojekt, mis võimaldab vastavalt eelkokkuleppele tervishoiutöötajate palgatõusu alates 1. jaanuarist 2015, tagades samas eelarve tasakaalu ning teenuste kättesaadavuse praegusel tasemel.

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse peab väga oluliseks, et haigekassa nõukogu toetas tervishoiutöötajate palgatõusu ning pidas ainuvõimalikuks mitte teha seda kättesaadavuse arvelt. "Kokkulepe annab võimaluse säilitada töörahu ja keskenduda kõige olulisemale – patsientide ravimisele," ütles minister. "Pidasime väga oluliseks, et Eesti Haigekassa eelarve jääks tasakaalu ning palgatõus ei tuleks patsientide ja teenuste kättesaadavuse arvelt," ütles Kruuse haigekassa pressiteate vahendusel.

Haiglate liidu ja arstide liidu vahel peetud läbirääkimistel tegi riiklik lepitaja ettepaneku tõsta tervishoiutöötajate töötasu alammääradeks tuleval aastal arstidel 9 eurot tunnis, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 5 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 4,25 eurot ning hooldustöötajatel 3 eurot tunnis. Ületuleval aastal oleks arstidel töötasu alammäär 10 eurot, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 5,50 eurot, kiirabitehnikutel  4,70 eurot ja hooldustöötajatel 3,30 eurot tunnis. Eelkokkuleppega on nõustunud nii haiglate liit kui arstid ja õed.

Nõukogu pidas oluliseks täita riikliku lepitaja juures allkirjastatud eellepingu tingimusi. Samuti võttis nõukogu seisukoha, et eelarve peab lähtuma augustikuus kinnitatud nelja aasta finantsprognoosist, mis tähendab, et haigekassa 2015. aasta eelarve tuleb planeerida tasakaalus.

Lisaks otsustas nõukogu teha tervise- ja tööministrile ettepaneku kinnitada meditsiiniseadmete loetelu ning esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks uuendatud tervishoiuteenuste loetelu 2015. aastaks.

Nõukogu järgmine koosolek toimub 19. detsembril.

Naised, kes on kodus kasvatanud üles enam kui kaks last ja teenivad Eestis keskmist palka, satuvad meestega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, kuna hakkavad edaspidi saama pensioni, mis jääb alla 40 protsendi viimasest palgast.

SEB analüüsi tulemuste kohaselt süvendab pensionilõhet ka naiste keskmiselt 30 protsenti madalam palk ning üleüldiselt väiksem finantsvõimekus, hoiatas pank teisipäeval. "Naised kaotavad suuresti pensioni esimese samba arvelt, kuna lastega kodus oldud aeg vähendab tööstaaži, mis on aluseks riikliku pensioni suuruse arvutamisel. Kui võrdleme Eesti keskmist palka saavat naist, kel ei ole lapsi, ja naist, kel on üks laps, siis nende tulevane esimese ja teise samba pension kokku erineb 2,8 protsenti, moodustades vastavalt 44,8 protsenti ja 42 protsenti viimasest pensionieelsest palgast. Kui naisel tuleb üles kasvatada rohkem kui üks laps, siis langeb asendusmäär alla 40 protsendi," ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Tulevase pensioni suuruses kaotavad ka lapsevanemad, kes kuuluvad Eesti keskmisest kõrgemasse palgaklassi. Näiteks ühte last kasvatav vanem, kelle sissetulek on kaks Eesti keskmist, võib loota, et tema pensioniea sissetulek kahest esimesest sambast on ligi 37 protsenti viimasest sissetulekust. Kaht last kasvatades aga kahaneb see protsent veelgi, jõudes alla 35 protsendi.

Euroopa sotsiaalkoodeks sätestab, et minimaalne pension peaks moodustama 40 protsenti kodaniku viimasest pensionieelsest sissetulekust. Euroopa Liidu keskmine asendusmäär ulatub ligi 65 protsendini.

Siseministeerium alustas eramaaomanikele kirjade saatmist, et saada nõusolek nende käsutuses olevatel maaüksustel piiririba väljaehitamiseks vajalike tööde tegemiseks.

Vastavasisuline koostööpalve saadetakse 89 maaomanikule, kelle maaüksus piirneb ajutise kontrolljoonega ning mida läbib väljaehitatav piiririba, teatas siseministeerium BNS-ile. Siseminister Hanno Pevkur kutsub oma kirjas eramaaomanikke üles koostööle, et koos muuta Eesti turvalisemaks ning tagada, et Eesti piir oleks korras ja valvatud. 

"On rõõm tõdeda, et tänaseks on esimene nõusolek eramaaomanikult hooldustöödeks oma maaüksusel juba saadud. Loodan, et ka ülejäänud omanikud on sama koostöövalmid ning piiririba korrastamine sujub tõrgeteta ja töödega saadakse valmis õigeaegselt," lisas Pevkur.   

Siseministeeriumi koostööpalve puudutab ainult väljaehitatava piiririba hooldustöid ning ei muuda maa omandivormi. Kui maaüksusel paikneb mets, siis ladustatakse maaomaniku soovi korral raie käigus tekkinud metsamaterjal eraomaniku maaüksusele.

Piiririba väljaehitamiseks Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel kontrolljoonel vajalike korrastamis- ja hooldustöödega alustati käesoleva aasta oktoobris. Korrastamis- ja hooldustööd seisnevad maa-ala heakorrastamises ja metsa raadamises, mis hõlmab puude ja põõsaste langetamist, taimkatte niitmist, piiriribale langenud puude kõrvaldamist ja puuokste kärpimist, piirikraavide puhastamist ja taastamist.

Tööde lõpetamise tähtajaks on tuleva aasta 1. juuni.