Valitsus arutab neljapäevasel istungil Keskerakonna esitatud eelnõu, mis muudaks õigeusklike jõululaupäeva ning ülestõusmispühade teise püha riigipühaks, justiitsministeerium ettepanekut ei toeta.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas eelnõu, mis muudaks 7. jaanuaril tähistatava õigeusklike jõulupäeva ning ülestõusmispühade teise püha riigipühaks ja puhkepäevaks. Eelnõu seletuskirja kohaselt tähistavad 7. jaanuaril jõule Moskva patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku liikmed, keda on umbes 170 000, ning vanausulised, keda on kuni 15 000.

Justiitsministeerium ei toeta eelnõu. Ministeerium põhjendab seda asjaoluga, et 7. jaanuaril ei tähista jõulusid sugugi kõik Eestis elavad õigeusklikud. Nii tähistab Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik jõulupühi koos teiste kristlastega Gregoriuse kalendri järgi.

Keskerakonna eelnõu kohaselt on ülestõusmiste teine püha enamustes Euroopa Liidu liikmesriikides riigipühaks. Selle muutmine riigipühaks ka Eestis lihtsustub nende ettevõtete olukorda, kes peavad oma töös igapäevaselt suhtlema teistes riikides asuvate ema- või tütarettevõtetega. Eelnõu algatajad tõid esile, et Põhjamaades ning Lätis ja Leedus on ülestõusmiste teine püha riigipüha ja puhkepäev. Samuti kaoks olukord, Eestis tavalisel tööpäeval ei toimu pankadevahelised ülekanded, kuna Euroopa Keskpangal on puhkepäev.

Justiitsministeerium märgib, et ülestõusmispühade teise püha muutmine riigipühaks seetõttu, et see on nii paljudes teistes riikides, ei saa olla põhjenduseks omaette. Riigid, kus ülestõusmispühade 2. püha on riigipüha, ei ole seda riigipühade hulka arvanud mitte seetõttu, et teistes riikides see nii on, vaid seda püha on traditsiooniliselt tähistatud ning see on osa kultuurist, märkis ministeerium. Lisaks ei täpsustata, kumma kalendri järgi ülestõusmispühade teist püha arvestada soovitakse.

Ülestõusmispühad on kristlikus traditsioonis liikuvad pühad. Suur Reede ja pühapäevale langev ülestõusmispühade esimene püha on Eestis riigipühad.

Võrreldes eelmise aasta novembriga müüdi tänavu ligi 21 protsendi võrra enam uusi sõiduautosid, kokku müüdi novembris 1953 uut sõiduautot, kuu varem läks kaubaks 2049 sõiduautot.

Lähenev seadusemuudatus firmaautode käibemaksustamisel oli ilmselt põhjuseks uute sõiduautode turu hüppelisele kasvule novembris, teatas autode müügi- ja teenindusettevõtete liit (AMTEL). Kokku on tänavu 11 kuuga müüdud 19 876 uut sõiduautot, mis on 7 protsendi võrra enam kui mullu samal perioodil.

Oodatult oli novembris kõrge ka uute sõiduautode osakaal kõikidest esmaregistreerimistest – 48 protsenti. Turusegmentide jaotuses suuri muutusi ei toimunud, veidike kasvas vaid maasturite müük. Populaarseim oli 33 protsendiga väike keskklass, järgnesid 32 protsendiga maasturid, 12 protsendiga keskklass ja 11 protsendiga väikeautod.

Populaarseim automark on jätkuvalt Toyota – novembris müüdi 340 seda marki uut sõiduautot. Järgesid Škoda ja Volkswagen, vastavalt 186 ja 176 müüdud autoga. Mudelitest müüdi enim Škoda Octaviat, milliseid läks kaubaks 110. Järgmist kohta jagasid võrdselt 72 müüdud autoga Nissan Qashqai, Toyota Auris ja Toyota Avensis. Elektriautode turg hakkab pärast toetuste lõppemist vähehaaval hääbuma, aga siiski toimetati novembris klientidele kätte veel 26 elektriautot.

Kuna ettevõtted keskendusid novembris ilmselgelt oma sõiduautode pargi laiendamisele, siis tarbesõidukite müük tegi nii oktoobri kui ka möödunud aasta novembriga võrreldes läbi kerge languse. Kokku müüdi novembris 354 tarbesõidukit. Tänavu 11 kuuga on siiski müüdud 2 protsendi võrra enam tarbesõidukeid kui mullu samal perioodil. Automarkidest oli novembris edukaim Peugeot 59 müüdud sõidukiga, talle järgnes Citroen 55 sõidukiga ja üllatusena kerkis 33 sõidukiga kolmandaks MAN, seda tänu 24 müüdud bussile. Veokeid müüs enim Scania, kokku 19 sõidukit, järgnesid Volvo ja MAN, vastavalt 15 ja üheksa veoautoga.

Perearsti vastuvõttude arv tõusis tänavu kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2 protsenti, selgub statistikast.

Perearsti vastuvõttude arv tõusis 2 protsenti ja eriarsti ambulatoorsete vastuvõttude arv 0,45 protsenti, selgub tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldatud statistikast. Arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv suurenes kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,2 protsenti ja hambaarstidel 0,8 protsenti.

Samas vähenes perearsti koduvisiitide arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,9 protsenti ja eriarstide poolt tehtavad koduvisiidid 35,8 protsenti.

Võrreldes eelmise kvartali sesoonselt korrigeeritud andmetega kasvas töökoormus tänavu kolmandas kvartalis ambulatoorsete vastuvõttude arvel arstidel kokku kui ka perearstidel. Hambaarstidel aga langes 2 protsenti.

Võru linnavalitsus kinnitas kolmapäeva hommikul toimunud istungil Võru linna koolidele nimede valimiseks korraldatud konkursi tulemused ja suunas need kinnitamiseks 10. detsembril peetavale linnavolikogu istungile.

1. septembrist 2015 alustavad Võrus tegevust kaks uut kooli: riigigümnaasium aadressil Seminari tänav 1 ning põhikool Kooli kooli tänav 7 hoones.

Koolidele nimede valimiseks korraldatud, peaaegu kuu kestnud rahvahääletuse võitis ülekaalukalt 466 häälega nimepaar Võru gümnaasium - Võru Kreutzwaldi kool. Järgnesid Võru Kreutzwaldi gümnaasium - Võru Põhikool 240, Võru Kreutzwaldi gümnaasium - Võru Lauluisa kool 114, Võru gümnaasium - Võru põhikool 66 ja Võru gümnaasium - Võru Lauluisa kool 35 häälega. Rahvahääletusel osales 921 isikukoodiga registreerunud inimest.

Linnapea Anti Allas peab lõppenud hääletust igati kordaläinuks. „Tegu oli esmakordse rahvahääletusega piirkonnale nii olulise küsimuse lahendamiseks, millega rahvas aktiivselt kaasa tuli, “ lausus ta.

Abilinnapea Sixten Silla sõnul lahenes ühtlasi dilemma, kumb kool saab Kreutzwaldi nime. „See oli põhiküsimus, mis sai selge vastuse,“ on temagi rahul.

Enim hääli kogunud nimekombinatsiooni välja pakkunud inimeste vahel loositi välja tahvelarvuti, mille võitis Helena Linnamäe.