Tuleval aastal toob arstide ja õdede palgatõus kaasa haigekassa tervishoiuteenuste loetelu eelnõu järgi ravikindlustuse eelarvele lisakulu summas 4,7 miljonit eurot.

Järgmise aasta 1. jaanuarist jõustuva Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmisel on lähtutud tervishoiutöötajate liitude vahel tänavu 7. novembril sõlmitud eelkokkuleppest, mille alusel tõuseb miinimumbrutotunnipalk arsti puhul üheksa eurot tunnis, õe puhul viis eurot tunnis ning hooldaja puhul kolm eurot tunnis.

Palgakomponendi muudatusega tulenevalt kasvab kollektiivkokkuleppes sõlmitud brutotunnipalkadest lisakulu summas 34,5 miljonit eurot, sellest 24,5 miljonit eriarstiabis, 5,7 miljonit perearstiabis, 1,9 miljonit õendusabis, 1,8 miljonit hambaravis ja 0,6 miljonit ennetuses.

Harju maakohus karistas lõppeval nädalal osaliselt reaalse vangistusega kaht meest, kes pidasid Põlvamaal kanepikasvatust.  

Süüdistuse järgi hankisid 1983. aastal sündinud Lauri ja 1975. aastal sündinud Erkki kanepiseemneid ning narkotaimede kasvatamiseks vajalikku varustust ja asusid tänavu mais Põlvamaal Valgjärve vallas asuvas talus kanepikasvatust pidama. Mehed panid kasvama vähemalt 27 kanepitaime, kuid nende kuritegelik tee jäi lühikeseks, sest juba juunis sai politsei narkotaimede kasvatamisele jälile ja pidas mehed kinni.  

Lõppeval nädalal mõistis Harju maakohus Lauri ja Erkki süüdi kanepi kasvatamises ning suures koguses narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises ja määras Laurile kolmeaastase vangistuse. Sellest kuus kuud tuleb tal reaalselt vanglas veeta, ülejäänud karistusaeg aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.  

Erkki sai kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse, millest kuus kuud tuleb tal vanglas veeta. Ülejäänud karistust ei pööra kohus täitmisele, kui ta ei soorita kolmeaastase katseaja jooksul uut süütegu.  

Võrumaal asuvas kortermajas oli laupäeva hilisõhtul tulekahju, milles sai kannatada mees.

Kell 22.35 sai häirekeskus teate tulekahjust Vastseliina alevikus, kus ühekorruselises puidust korterelamus põles kööktuba, teatas BNS-ile päästeameti korrapidaja. Korteris olnud mhele andsid meedikud esmaabi kohapeal, haiglaravi ta ei vajanud.

Päästjad lõpetasid kustutustööd ööl vastu pühapäeva kell 00.25.

Viimase seisuga kannab Eestis elektroonilist jalavõru 83 isikut, kellest üheksal on vahistamine asendatud elektroonilise järelevalvega.

Elektroonilisel järelevalvel olijatest 77 on mehed ning kuus naised. Kõik need, kelle vahistamine on asendatud elektroonilise järelevalvega, on aga eranditult mehed. Enamik inimesi läbib elektroonilise järelevalve perioodi küll edukalt, kuid aeg-ajalt tuleb ette ka distsipliinirikkumisi, mis lõppevad nende tagasiviimisega vanglasse. Põhjused, miks tagasi vanglasse satutakse, ei ole varasemaga võrreldes palju muutunud – endiselt rikutakse peamiselt alkoholi tarvitamise keeldu, viibitakse keelatud kohas või ei olda õigeaegselt kodus, teatas BNS-ile justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.

"Elektroonilisel järelevalve all olevad inimesed kannavad karistust erinevate kuritegude eest. Karistusseadustiku järgi on kõikidel vangidel, välja arvatud eluaegsetel, võimalik taotleda elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist," lisas Tuulik.

Elektrooniline valve on Eestis kasutusel 2007. aasta maist. Inimese liikumisest teavitava jalavõruga võidakse varustada ka inimene, keda süüdistatakse kuriteo toimepanemises ja kelle kohus on vahi alla võtnud.