EESTI UUDISED BNS

Arstide palgatõusu raha võetakse toimetulekutoetuste eelarvest

Riigieelarvest palka saavate arstide palgatõusu tarvis 2,4 miljoni euro leidmiseks otsustas rahandusminsiteerium vähendada tuleva aasta toimetulekutoetuste eelarvet.

Ministeeriumi hinnangul on tänavuse 10 kuu eelarve täitmise põhjal võimalik korrigeerida tuleva aasta toimetulekutoetuste maksmist 21,6 miljonilt 19 miljonile, seisab rahandusministeeriumi riigieelarve muudatusettepanekus.

Muudatus on tingitud 7. novembril Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Kiirabi Liidu ning tervishoiutöötajate esindajate poolt allkirjastatud tervishoiutöötajate palga eelkokkuleppest. Riikliku lepitaja poolt pakutud töötasu alammääraks on alates tulevast aastast arstidel 9,00 eurot tunnis, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 5,00 eurot tunnis, kiirabitehnikutel 4,25 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 3,00 eurot tunnis.

Päästeamet hoiatab õhukesele jääle mineku eest

Aigar Nagel

Päästeamet hoiatab, et viimaste päevade külmakraadid ei ole jõudnud veekogude jääkatet piisavalt tugevaks muuta ja seetõttu on jääle minek ohtlik.

Paari päevaga on päästjad saanud mitmel pool Eestis juba mitu väljakutset nõrgal jääl lustivate laste kohta, teatas päästeameti pressiesindaja BNS-ile. Lisaks on tulnud ka teateid oma elu ohtu seadnud täiskasvanutest, kes nõrgal jääl kala püüavad.

Jääst läbi vajumisel võib inimene uppuda vaatamata ujumisoskusele, kuna külm vesi halvab tegutsemisvõime mõne minutiga ja kõige ohtlikumaks võib nõrk jää kujuneda just uudishimulikele lastele. Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints tuletab meelde, et täiskasvanud peavad lastele seletama, miks nõrgale jääle minek on eluohtlik ning olema ka enda õige käitumisega eeskujuks. „Samuti ei tohi eluga riskida kalamehed, kes tihtipeale lähevad jääle kalastama enne kui jääkate on turvalise paksusega,“ täiendas Ints ja lisas, et sellist tegevust näevad pealt ju ka lapsed.

Päästeamet palub inimestel olla tähelepanelik ja inimesi nõrgal jääl nähes peaks paluma neil sealt viivitamatult lahkuda. Meeles peab pidama, et nõrgale jääle sellest läbi vajunud inimest päästma minnes võib tõsisesse ohtu seada ka enda elu. Jääl juhtunud õnnetust nähes tuleb helistada viivitamatult hädaabinumbril 112.

Paksem ja turvalisem jää tekib alles pärast mitmenädalast külma ilma ja jääle võib minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit.

Seakatk laienes Võrumaal Antsla valda

Vabapidamisel sigade kasvatamine on selleks korraks Eestis möödanik. Seakatk võib teha seapidamisele üldse lõpu. 	 Foto: INNO TÄHISMAAMetssigadelt leitud sigade Aafrika katk laienes Võrumaal Antsla valda ning Ida-Virumaal Lüganuse valda.

Esmaspäeval kinnitas veterinaar- ja toiduameti Võrumaa veterinaarkeskus ühe Võrumaa Antsla valla Jõepera külast leitud katkumetssea diagnoosi.

Samuti esmaspäeval kinnitas veterinaar- ja toiduameti Ida-Virumaa veterinaarkeskus seakatku diagnoosi Ida-Virumaa Lüganuse valla Varja külast leitud katkuseale.

Sigade Aafrika katk on loomataud, millele on vastuvõtlikud nii kodu- kui metssead ning millele on iseloomulik väga suur suremus. Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile.

Meelelahutusettevõtete evakuatsiooniteedel on tihti takistused

Võrumaa Teataja  Foto: ANDREI JAVNAŠAN

Päästeameti järelevalveinspektorid tuvastasid kontrollitud 24 Tartu ja Võru meelelahutusettevõttest rikkumisi enamiku puhul, 10 meelelahutusasutuses olid evakuatsiooniteedel takistused ja kolme varuväljapääsud olid lukus.

Kokku külastasid päästeameti inspektorid reede hilisõhtul ja öösel etteteatamiseta 24 ettevõtet nende aktiivse kasutamise ajal, teatas päästeamet BNS-ile. 19 asutustes leiti rikkumisi, mis olid enamuses kergemat laadi. Unustatud oli õigeaegselt kustuteid kontrollida, kustutile ligipääs oli takistatud või oli probleeme tulekahjusignalisatsiooni dokumentatsiooniga.

Kümnel juhul ei olnud evakuatsiooniteed piisavalt vabad, et sealt kiiresti läbi saaks ja kolmel juhul olid varuväljapääsud lukus. Tartus oli ühe kesklinna hoone teisel korrusel asuva baari evakuatsiooniväljapääsu ja trepi asemel akna taha paigaldatud redel.

„Üldiselt on olukord paranenud ja tõsisemaid rikkumisi esines varasemast vähem,“ ütles Lõuna päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo juhataja Almar Nuuma. „Siiski tuleb rõhutada, et ettevõtte juhid peavad töötajate tuleohutusalast koolitamist tõsisemalt võtma. Ohuolukorras sõltub klientide ohutus ennekõike teenindajast. Ta peab une pealt teadma, kus kustutid on, kuidas neid kasutada ning kust kaudu tulekahju puhkemisel ruumidest kiiresti välja saab.“

Kergemate rikkumiste puhul tegid inspektorid hoiatuse, aga raskemate puhul alustati väärteomenetlust, mis võib lõppeda rahatrahviga. Füüsilisele isikule ulatub trahv 1200 euroni ja juriidilisele isikule 3200 euroni. Päästeameti järelevalveinspektorid jätkavad reidide korraldamist meelelahutusasutustesse, et tuleohutusnõuded oleksid täidetud.


Tuleohutusnõuete rikkumisi ei esinenud 4 asutuses (Klubi Bevega Võrus, pubi Õlle 17 Võrus, Big Ben klubi Tartus, Club Tallinn Tartus)

Päästjad hoiatavad pakasega kaasnevate ohtude eest

Foto: Võrumaa TeatajaPäästjate kinnitusel on külmade ilmadega paraku tavaks saanud sagenenud tahmapõlengud ning liigsest kütmisest alguse saavad tulekahjud, mistõttu tuleks inimestel oma majade kütmisel olla väga hoolikas.

"Mõlemad õnnetused on aga täiesti välditavad. Et tahmapõlenguid ei tekiks, tuleb korstent puhastada nii palju kui vajalik ning vajadusel tuleb kutsuda küttesüsteeme puhastama kutseline korstnapühkija. Ahju ei tohi kütta mitut ahjutäit järjest. Seda tuleks teha korra hommikul ja korra õhtul. Kindlasti tuleb arvestada ka küttepuude kütteväärtust ehk kui palju ta meile põlemisel sooja annab," märkis Lääne päästekeskuse pressiesindaja.  

Lastele tuleb päästjate kinnitusel meelde tuletada, et veekogudele tekkinud jää ei ole veel piisavalt tugev, et sinna võiks mängima minna. "Jääst läbi vajumisel saab saatuslikuks eelkõige külm vesi, mis mõne minutiga tegevusvõime halvab, mitte ujumisoskuse puudumine. +4-kraadises vees kaotab täiskasvanud inimene teadvuse kuni 10 minuti jooksul, lapsed ja eakad veelgi varem. Jääle on ohutu minna alles pärast paarinädalast püsivat külma," märkis pressiesindaja.

Tänavu on liikluses hukkunud 70 inimest

Tänavu 11 kuuga on liiklusõnnetustes hukkunud 70 inimest ehk kahe võrra mullusest enam, samas on vähenenud purjus juhtide osalusega rasked õnnetused.

Jaanuarist novembrini toimus 1301 rasket liiklusõnnetust, milles hukkus 70 ja sai vigastada 1575 inimest. Aasta varem samal ajal oli liikluses hukkunuid kahe ning viga saanuid viie võrra vähem.

Joobes juhi osalusega raskeid liiklusõnnetusi on tänavu 11 kuuga toimunud 139 ehk mullusest kümne võrra vähem. Neis on tänavu viga saanud 190 ning hukkunud 15 inimest ehk mullusest vastavalt 19 ja kümne võrra vähem.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riho Tänaku sõnul on tänavune novembrikuu eelmise aastaga võrreldes olnud vähemate ohvritega. Nii sai tänavu novembris viga 100 inimest ja hukkus seitse, samas kui mullu olid need näitajad 124 ja 12.

"Tunduvalt vähem on juhtunud ühesõidukiõnnetusi ning joobes juhtide tõttu vigastada saanud või elu kaotanud liiklejaid. Ka viimastel kuudel on  liikluses ohvreid olnud vähem kui varasemalt," märkis Tänak.  

Politsei rõhutab, et kuna nii hommikune kui ka õhtune tipptund on eesootavatel kuudel pimedal ajal, siis on üks kriitilisi teemasid jalakäiate ohutus. "See eeldab jalakäijate poolt liiklusreeglite järgimist, enda võimalikult hästi nähtavaks tegemist ning tähelepanelikkust sõiduteed ületades või maanteel käies," rõhutas Tänak.

Tähelepanelikud peavad olema ka autojuhid, kelle nähtavust parandavad puhtad ja kahjustusteta sõidukiklaasid, puhtad ja õigesti reguleeritud tuled ning korras klaasipuhastajad. Juhid peavad hoidma sellist sõidukiirust, mis võimaldab ootamatult teele astunud jalakäijast ohutult mööduda või pidama saada. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD