Statistikaameti teatel ehitasid ehitusettevõtted 2014. aasta kolmandas kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 8 protsenti vähem.
Ehitusmahud vähenesid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljandat kvartalit järjest.
Kolmandas kvartalis ehitati omal jõul 640 miljoni euro eest, sellest hooneid 369 miljoni ja rajatisi 271 miljoni euro eest. 2013. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes vähenes hoonete ehitamine 3 protsenti ja rajatiste ehitamine 14 protsenti.
Kohalikku ehitusturgu mõjutab jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine. Tänavu kolmandas kvartalis pöördus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes langusele ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde maht. Samas hoonete uusehitus jätkab tõusutrendil.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ligi viiendiku, mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2014. aasta kolmandas kvartalis 7 protsenti.
Ehitisregistri andmetel lubati 2014. aasta kolmandas kvartalis kasutusse 432 uut eluruumi, mida on sama palju kui aasta varem samal ajal. Rohkem kui pool valminud eluruumidest asus ühe-, kahepere- või ridaelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinna lähiümbruse valdades.
Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2014. aasta kolmandas kvartalis väljastati ehitusluba 945 eluruumi ehitamiseks – ligi kolmandiku võrra rohkem kui mullu samal ajal. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 181 mitteelamut kasuliku pinnaga 181 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut põllumajandus-, lao- ja tööstushoonepinda. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga oli suurem nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.