Reformierakonna juhatus kiitis heaks idee, et rahvastiku juurdekasvuks ja kolmandate laste sünni ergutamiseks maksab riik peale vanemahüvitise lõppu alates kolmandast lapsest igale lapsele 300 eurot kuus.

Reformierakonna esimehe, peaminister Taavi Rõivase sõnul on toetuse suurendamise katteallikateks planeeritud üürituru korrastamine, riigireform ja riigilõivude kulupõhiseks viimine, teatas BNS-ile erakonna pressiesindaja.

"Eksperdid on öelnud, et kolmandad lapsed jäävad suurel määral sündimata eelkõige majandusliku toimetuleku tõttu. Seega suuremate rahaliste toetuste mõju kolmandate laste sündidele oleks märkimisväärne," lausus Rõivas.

Tartu halduskohus rahuldas neljapäevase otsusega lapsevanemate kaebuse ja tühistas Põlva vallavolikogu märtsikuise otsuse koolivõrgu ümberkorraldamiseks.

Vaidlustatud otsusega oli kavas ümber korraldada Põlva linna ja valla ühinemisega moodustunud uue omavalitsusüksuse koolivõrk alates 2014/2015. õppeaastast.

Kohus leidis, et koolivõrgu ümberkorraldamise otsus on õigusvastane, kuna on vastu võetud menetlus- ja motiveerimisvigadega ning rikkudes asjassepuutuvate isikute ärakuulamisõigust, puudulikult kaaludes, kiirustades ja vastuolus kehtivate arengukavadega.

Kohtu hinnangul on Põlva valla lastevanemate ärakuulamata jätmine enne otsuse vastuvõtmist  oluline rikkumine. Otsuse eelnõu tehti esmakordselt teatavaks 7. märtsil hoolekogudele ja õpilasesindustele saadetud kirjaga. Teavituskoosolekud lastevanematega toimusid vahetult enne otsuse vastuvõtmist 25. märtsil. Otsuse eelnõu avalikustamisest vastuvõtmiseni kulus 18 päeva, mis on kohtu arvates niivõrd olulise kogukonna elu mõjutava ja haridusliku küsimuse vastuvõtmiseks ilmselgelt vähe ja mida ei saa kuidagi pidada mõistlikuks ajaks.  

Koolide ümberkorraldamise kohta otsuse tegemisel peab kohalik omavalitsus arvestama vallaelanike arvamusega ja pakkuma selle väljendamiseks vajalikke kanaleid. Lisaks tuleb läbi viia majanduslik ja hariduse kvaliteedi analüüs, samuti kaaluda ümberkorraldamisega kaasneda võivaid sotsiaalseid ja pedagoogilisi aspekte, selgelt kindlaks määrata kooliteekonnad ning tagada nende häireteta toimimine. Need toimingud on antud juhul vallavolikogu aga tegemata jätnud. Lisaks on vaidlustatud otsus vastuolus Põlva valla arengukavaga aastani 2018 ja Põlva linna arengukavaga aastateks 2012-2017.

Vaidlustatud otsuse faktiline motivatsioon on kohtu hinnangul üldsõnaline ja puudulik. Ainuke analüüsist selguv põhimotiiv on, et koolivõrk korraldatakse ümber vajadusest optimeerida õppehoonete kasutamist ja et koolivõrk toimiks majanduslikult efektiivselt. Samas ei selgu analüüsist, kuidas majanduslik efektiivsus saavutatakse.

Tarbijahinnaindeks langes statistikaameti andmetel novembris aastaga 0,6 protsenti ja aastaga 0,8 protsenti, suurimaks mõjutajaks oli naftahindade langusest põhjustatud bensiini ja mootorikütuste hinnalangus.

Kaubad olid 2013. aasta novembriga võrreldes 0,8 protsenti ja teenused 0,4 protsenti odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes langenud 0,3 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 0,7 protsenti, teatas amet.

Tarbijahinnaindeksit mõjutas enim transport, kus mootorikütus oli 4,4 protsenti odavam kui möödunud aastal. Mõnevõrra väiksem oli elektri, soojusenergia ja kütte mõju, sealjuures oli kodudesse jõudnud elekter 6,6 protsenti ja soojusenergia 1,3 protsenti odavam.

Aastataguse ajaga võrreldes oli suurem mõju indeksile ka alkohoolsetel jookidel ja tubakal, mis on aastaga kallinenud vastavalt 3,1 protsenti ja 7,4 protsenti. Toidukaupadest on enim kallinenud konservpiim ning odavnenud suhkur, kartul ja õunad.

Oktoobriga võrreldes oli novembris tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks transport, mis andis langusest poole 29% odavnenud lennukipiletite ja 2,1% odavnenud mootorikütuse tõttu. Toidukaupadest kallinesid kuuga enim kurk ja viinamarjad ning odavnesid mandariinid.

Siseminister Hanno Pevkur saatis partneritele kooskõlastamiseks piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse tingimused aastateks 2014-2020, mille kohaselt eraldab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti maakondade konkurentsivõime tugevdamiseks ligi 135 miljonit eurot.

Uuel programmiperioodil saavad Eesti maakonnad Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu 134,8 miljonit eurot toetust töökohtade loomiseks ning teenuste ja töökohtade kättesaadavuse parandamiseks, teatas siseministeerium BNS-ile. "Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetusega rahastame just neid projekte, mis hoogustavad ettevõtluse arendamist väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi. Igas Eesti piirkonnas peab olema piisavalt väljakutseid pakkuvaid töökohti, majanduskasvu soodustav ettevõtluskeskkond ning kättesaadavad teenused."

Toetuse jaotamisel maakondade vahel võetakse arvesse maakonna rahvaarvu ja sotsiaal-majanduslikku olukorda. Ida-Virumaa saab lisaks teiste maakondadega võrreldavatel alustel jagatavale toetusele 8 miljonit eurot. Kagu-Eestile antavad 3 miljonit eurot jagunevad võrdselt Võru, Valga ja Põlva maakonna vahel. Nii Ida-Virumaa kui Kagu-Eesti arengule uue hoo andmiseks valmivad siseministeeriumis peagi tegevuskava ja rakendusplaan.

Uue programmiperioodi eripäraks võrreldes lõppevaga on see, et projektivaliku puhul on suur tähtsus sellel, milliseid arenguvõimalusi ja kitsaskohti maakonnas kohapeal oluliseks peetakse. Selleks tuleb maakonnas enne taotlusvoorude avanemist uuendada arengustrateegia ning ette valmistada piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava. Vastav töö käib maakondades juba alates tänavu kevadest. Tegevuskavad kinnitab siseminister.

Töökohtade loomisele suunatult toetatakse turismitoodete ja atraktsioonide arendamist, avalike juurdepääsude ja kommunikatsioonide rajamist tööstus- ja ettevõtlusaladele, inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste loomist ning linnakeskuse avaliku ruumi kaasajastamist ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks. Teenuste ja töökohtade füüsilise kättesaadavuse parandamiseks toetatakse keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamist.

Vahemikus 2007-2013 toetati piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme raames 55 turismi- ja puhkemajanduse arendamisele suunatud ning 28 tööstus- ja ettevõtlusalade avalikke juurdepääse ja kommunikatsioone arendavat projekti. Toetuse kogusumma oli ligi 92 miljonit eurot. Toetatud 83 projekti seas on näiteks sellised juba populaarseteks muutunud turismiobjektid nagu Eesti Maanteemuuseum, Kiviõli seiklusturismi keskus, Narva-Jõesuu rannaala, Haapsalu promenaad, Audru rahvusvaheline auto- ja motospordikeskus ja Rakvere linnus. Ettevõtlusaladest valmis näiteks Narva logistika- ja tööstuspark.