EESTI UUDISED BNS

Alates laupäevast ei tohi tootjad enam pakendite esiküljel toote rasvasisalduse protsenti rõhutada; toitumisalase teabe esitamine muutub kõikide toodete puhul kohustuslikuks 13. detsembrist 2016.

Nõudega on kõige rohkem seotud piimatooted, kuna nende pakendite esiküljel tuuakse tihti välja üksnes rasvasisalduse protsent. Uue nõude mõte on selles, et inimene ei teeks oma valikut ainult ühe näitaja, näiteks rasvaprotsendi alusel, vaid vaataks ka teisi toitumise seisukohalt olulisi näitajaid, ütles põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo juhataja Haidi Kanamäe BNS-ile.

"Näiteks on turul väga madala rasvasisaldusega jogurtid, mille protsenti esiplaanil rõhutatakse, kuid samas on need suure suhkrusisaldusega ja annavad energiat rohkem kui võib-olla mõni suurema rasvasisaldusega, kuid vähema suhkruga toode," rääkis ta.

"Kui märgistuse põhivaateväljas pakendi esiküljel soovitakse vabatahtlikult korrata kohustuslikku toitumisalast teavet, võib see sisaldada kas üksnes energiasisaldust või energiasisaldust koos rasva, küllastunud rasvhapete, suhkrute ja soola sisaldusega. Seega, toidu valmistajad ei pea rasvaprotsenti märgistuse põhivaateväljast ära võtma, vaid selle juurde tuleb lisada teavet teiste toitainete kohta, mis võimaldab teha teadlikumat valikut," selgitas Kanamäe.

Samas on maitsestamata piimatoodete ehk mono-piimatoodete osas erandina riigisiseselt turustatavate toodete puhul siiski lubatud rasvaprotsendi esitamine toote nimetuse juures, kui tegu on toidu nimetuse osaga.

"Selliste toodete puhul on rasvaprotsent ainsaks oluliseks valiku tegemise aluseks. Niinimetatud mono-piimatoodetena mõistetakse maitsestamata piimatooteid: piim, sealhulgas täispiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvatu piim, laktoosivaba piimajook; rõõsad koored, hapendatud piimatooted nagu hapukoor, pett, keefir, hapupiim, jogurt, kodujuust, kohupiim ja kohupiimapasta ning võiderasvad, sealhulgas taimsete rasvadega võided. Maitsestamata piimatoodetena ei käsitleta juustu, sulatatud juustu, toorjuust, jäätist ning kõiki maitsestatud piimatooteid," ütles Kanamäe.

Toitumisalase teabe esitamine on kohustuslik kõikide toodete puhul alates 13. detsembrist 2016. Praegu on see kohustuslik vaid juhul, kui pakendil on esitatud toitumis- või tervisealane väide.

Kaubandusketid ja piimatööstused ei ole langetanud piimatoodete lõpphinda, kuid maksavad piimatootjatele Vene sanktsioonidele viidates järjest vähem, ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

"Põllumehele on piimatööstused maksnud viimaste kuude jooksul seoses Venemaa impordipiirangutega toorpiima eest järjest madalamat hinda. Samas pole jaekaubanduses piimatoodete hinnad tarbija jaoks oluliselt langenud," ütles põllumajandusminister Ivari Padar pressiteate vahendusel. "See võib viidata sellele, et kaubandusketid või ümbertöötlejad on asunud põllumehe keerulist olukorda ära kasutama."

Ministri sõnul on olnud juttu nii jaekaubanduse jõuvõtetest kui ka piimatööstuste poolt tootjatele makstavate piimarahade viibimisest.

"Eesti piimasektor vajab oma konkurentsivõime säilitamiseks praegusest suuremat läbipaistvust, eriti hindade kujunemise osas," rääkis Ivari Padar kolmapäeval ministeeriumis kogunenud piimastrateegia 2012-2020 töörühmas.

Maanteeinfokeskuse teatel on Eesti teedel õhtu- ja öötundidel libetuse tekke oht.

Pärastlõunal oli sõidetavus põhi- ja suurematel tugimaanteedel hea, kuid libedusega tuleb arvestada kõrvalmaanteedel.

Kohati esineva uduvihma ning sellest tingitud suure õhuniiskuse tõttu on  teedel õhtu- ja öötundidel libeduse tekke oht.

Võru linn tõstab tulevast aastast maamaksu 2 protsendile, millega tuleval aastal loodetakse linnakassasse juurde saada 20 000 eurot.

Linnavolikogu kehtestas kolmapäeval 2015. aasta maamaksumääraks 2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas senise 1,4 protsendi asemel. Maksumäära tõusu tingib kasvanud vajadus leida linna eelarvesse vahendeid kogu linna arengut puudutavate probleemide paremaks lahendamiseks, teatas volikogu.

Senine ühtne maksumäär 1,4 protsenti on Võru linnas kehtinud peagi juba 10 aastat, samal ajal kui 2001. aastast on kinnisvara hinnad kerkinud ning vahepeal ei ole toimunud uut riiklikku maade hindamist, märkis volikogu.

Maamaksuseaduse järgi võib maamaksumäär olla 0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas, kuid tänaseks on enamik omavalitsusi tõstnud maamaksumäära kas maksimumini või selle lähedale. Maamaksumääraga tõstmisega loodab Võru linn saada 2015. aastal ligi 20 000 eurot lisatulu.