Nutiseadmeid omab või saab kasutada ligi 750 000 inimest

Nutiseadmeid omab või saab kasutada ligi 750 000 inimest ehk 60 protsenti Eesti elanikest, kel vanust üle kuue eluaasta, selgub uuringust.

Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel läbi viidud nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise uuringust selgub, et nutiseadmeid, nagu nutitelefone või tahvelarvuteid kas omab või saab kasutada 60 protsenti Eesti elanikest, kel vanust kuus eluaastat või enam. Kokku moodustab see 733 000 inimest.

Isiklik nutitelefon on olemas umbes 603 000 inimesel ning isiklik või perekasutuses tahvelarvuti umbes 455 000 inimesel.

Uuringust selgub, et nutiseadmete rööbiti omamise tase on küllaltki kõrge. Nii on 36 protsendil vastajatest, kel on isiklik nutitelefon ka isiklik tahvelarvuti ning tahvelarvuti kasutusvõimalus on 54 protsendil.

Ka tõuseb nutiseadmete omamine märgatavalt, kui isiklik netosissetulek ühes kuus on vähemalt 700 eurot. Vastajate seas, kelle netosissetulek kuus on tuhat eurot või enam, on nutiseade olemas 83 protsendil.

Uuringu kohaselt on nutiseadmete omanikke keskmisest oluliselt enam Tallinnas ja Põhja-Eesti regioonis, kus elanike keskmine sissetulek on samuti kõrgem. Maa-asulates on nutiseadmete omamine mõnevõrra madalam. Piirkondadest jäävad Tallinnale ja Põhja-Eestile selgelt alla Lääne- ja Lõuna-Eesti ning Virumaa.

Uuringust selgub, et nutiseadmete omamine langeb järsult peale 50-ndat eluaastat. Samas omab juba 38 protsenti 6-8-aastastest lastest isiklikku nutitelefoni ja 21 protsenti isiklikku tahvelarvutit. Põhikooliks ehk vanusegrupis 12-14 eluaastat on nutitelefoni omanike osakaal kasvanud juba 76 protsendini.

Isiklike tahvelarvutite omanike osakaal selles vanuserühmas ulatub 27 protsendini. Isiklikku või perekonna omanduses olevat tahvelarvutit on võimalik kasutada veidi vähem kui pooltel lastest ja vanusegrupiti siin erinevusi ei ole.

Uuringu koostajad nendivad, et suured erinevused vanuse lõikes on ootuspärased ning võrreldes nooremate vanuserühmadega on vanemad inimesed tehnikakaugemad ega tunne vajadust pidevalt toimuvate tehniliste uuenduste omaksvõtuks.

Uuringust selgub, et kui nutitelefonide omamine tõuseb seoses kooliminekuga, siis tahvelarvutite tähtsus tõuseb oluliselt peale 25. eluaastat.

Uuringu kohaselt on Eesti nutiseadmete omamine jõudnud Euroopa keskmisega enam-vähem samale tasemele. Euroopas 45 protsendil elanikkonnast olemas nutitelefon ja 18 protsendil tahvelarvuti. Eesti vastavad näitajad on 49 ja 23 protsenti. Samas põhinevad Euroopa andmed möödunud aastal läbi viidud uuringul, mille käigus küsitleti 16-60 aastaseid inimesi.

TNS Emor küsitles tänavu septembris ja oktoobris kokku 502 last vanuses 6-14 eluaastat ning 1490 inimest, kel vanust 15 või enam eluaastat.