Lõuna päästekeskuse isnspektorid leidsid puudusi Lõuna-Eesti 16 pürotehniliste toodete müügikohas, enamikel juhtudel puudus püroteniliste ainete laialipaiskumise eest kaitsev vaip.

Inspektorid leidsid 33 kontrollitud ajutisest müügikohast puudusi 16 kohas, teatas BNS-ile Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

11 juhul puudus pürotehnilise toote võimaliku laialipaiskumise vältimiseks kasutatav vaip, tekk või mõni muu ese, kahel juhul ei olnud müügikoha asukoha tõttu tagatud ohutu evakuatsioon võimaliku ohu korral, kahel juhul puudus või ei olnud tõendatav müüja väljaõpe müüdavate pürotehniliste toodete omadustest, ohutust kasutamisest ja tegutsemisest tulekahju korral ja ühel juhul puudus pürotehniliste toodete hoidmiseks kasutataval metallkapil ohumärgis.

Lõuna päästekeskuse järelevalveinspektorid kontrollisid Lõuna-Eestis pisteliselt pürotehniliste toodete ajutisi müügikohti Tartus, Elvas, Võrus, Jõgeval, Mustvees, Põlvas, Räpinas, Kanepis, Viljandis, Võhmas, Olustveres, Valgas, Tõrvas ja Otepääl.

Ühtlasi alustasid inspektorid kaubanduskeskustes viis väärteomenetlust seoses evakuatsiooniteede takistamise või ligipääsu takistamisega esmastele kustutusvahenditele, mis ei olnud seotud pürotehnika müügiga.

Päästeamet tuletab meelde, et tuleohutusnõuete eesmärk on inimeste ohutuse ja vara säilimise tagamine, seepärast on kehtestatud nõuete täitmine ülimalt oluline. Tuleohutusnõuete rikkumiste eest näeb tuleohutuse seadus ette olenevalt rikkumisest karistusena rahatrahvi kuni 1200 eurot või juriidilisele isikule kuni 3200 eurot.

Enamikul Eesti üldhariduskoolide õpilastel algab laupäevast jõuluvaheaeg, mis kestab 4. jaanuarini.

Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister, kuid erinevalt varasemast võib kooli pidaja direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Õppeaasta jooksul peab koolis olema vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

Maanteeamet hoiatab sõidukijuhte libeduse eest, mis võib tekkida jätkuva lume- ja lörtsisajuga.

"Ilm oli öö- ja varajastel hommikutundidel sademeterohke ning kohati piiratud nähtavusega. Kesk-, Kagu-ja Kirde-Eestis sadas peamiselt lund ja lörtsi,  Põhja-ja Lääne-Eestis vihma," teatas maanteeamet BNS-ile.

Sõidutingimused olid põhi- ja suurematel tugimaanteedel peamiselt head, Ida-Viru-, Põlva- ja Võrumaal muutlikud. Jätkuva lume ja lörtsisaju korral on oht nii libeduse tekkele kui selle laienemisele.

Tuleva aasta alguses jõustub justiitsministeeriumi haldusalas mitmeid olulisi inimesi ja ettevõtjaid puudutavaid seadusemuudatusi.

Suures osas muutub karistusseadustik ning vandetõlgi seadus, mille järgi saab ametlikke tõlkeid eesti keelest võõrkeelde teha vaid vandetõlgi juures, teatas justiitsministeerium BNS-ile. Kohtukulude määramine tsiviilmenetluses muutub kiiremaks.

Karistusseadustiku revisjoni jõustumisega jääb 1300-st Eesti seadustes olevast süüteost alles veidi üle tuhande koosseisu. Revisjoni üks eesmärke oli vähendada ülekriminaliseerimist kergemate rikkumiste puhul, kuid karmistada karistusi raskemate süütegude osas.

Olulisemate muudatustena suurenevad rahalised karistused, kuna miinimumpäevamäär tõuseb 3,2 eurolt 10 eurole. Sellega seoses tõuseb ka varavastast väärtegu ja kuritegu eristav lävi. Kui seni oli kriminaalmenetluse algatamise piir 64 eurot, siis edaspidi 200 eurot, aga järjepidevat rikkumist käsitletakse nagu ennegi olenemata varastatud väärtusest kuriteona.

Veel on näiteks perevägivald edaspidi eraldi käsitletav ja karmimalt karistatav. Lisandub uus paragrahv, mille alusel saab karistada inimest, kes sõidab järjekindlalt autoga ilma juhtimisõigust omamata.

Samuti muutub uuest aastast kriminaalkorras karistatavaks vägivaldne ebaseaduslik piiriületus. Muudatuse eesmärk on ennetada riigivastaseid kuritegusid, mille ettevalmistamine on toimunud väljaspool Eestit ja tagada kiire reageerimine ohtlikumatele piiril toimuvatele kuritegudele. Kriminaalmenetluse seadustikus täieneb rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö osa.

Aasta algusest jõustub ka vandetõlgi seaduse muudatus, millega läheb ametlike tõlgete tegemise ainupädevus keelesuunal eesti keelest võõrkeelde üle vandetõlkidele. See tähendab, et ametlikke tõlkeid ei ole võimalik alates uuest aastast saada enam notari käest. Ametlike tõlgete saamiseks keelesuunal võõrkeel – eesti keel võib aga uuesti aastast pöörduda lisaks vandetõlkidele siiski ka notarite poole.

Jaanuarist jõustub ka pärimisseaduse muudatus, mille kohaselt hakkab pärimisregistrit pidama notarite koda. Kuna notarid tegelevad pärimismenetluste läbiviimisega ja teevad otse pärimisregistrisse kandeid, on edaspidi registripidamine ja andmevahetus senisest veelgi operatiivsem. Samuti loovad muudatused paremad võimalused pärimisregistri andmete kasutamiseks nii kodanikele kui kandeid tegevatele notaritele.  

Uuest aastast muutub senisest kiiremaks tsiviilkohtumenetluses tekkinud kulude väljamõistmine teiselt poolelt. Siia kuuluvad näiteks advokaadi töötasu või eksperdi tasu. Tulevikus ei pea enamikel juhtudel menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtus eraldi menetlust algatama, vaid need määrab sama kohtunik kindlaks põhivaidluse osana.

Kohtute seaduse muudatuste jõustumisega saavad kohtunikud, kellel on osaline töövõime ja õigus olla lapsehoolduspuhkusel, töötada osalise tööajaga. Praegu maakohtute juures asuvad kinnistus- ja registriosakonnad koondatakse Tartu maakohtu struktuuri, kuid säilivad osakondade piirkondlikud talitused. 

Järgmise aasta algusest, täpsemalt 10. jaanuarist, hakatakse kogu Euroopa Liidus kohaldama uut regulatsiooni ehk niinimetatud Brüssel I määrus, mis võimaldab senisest lihtsamalt tunnustada ja täita teises liikmesriigis tehtud kohtulahendeid. Eelkõige piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele tähendab see olulist aja ja raha kokkuhoidu, sest enam ei pea läbima tülikat täidetavaks tunnistamise menetlust teises liikmesriigis.

Äriseadustikus jõustuvad muudatused, mis võimaldavad senisest lihtsamalt lõpetada osaühingu või aktsiaseltsi tegevuse ning lasta mittetegutsev ühing registrist kustutada. See toimub ainuosanikuks või ainuaktsionäriks oleva inimese ja osaühingu või aktsiaseltsi varade ühendamise kaudu, mille tulemusena saab inimene kogu ühingu vara endale ning samas hakkab vastutama oma ühingu kõigi kohustuste eest.