EESTI UUDISED BNS

Eestis on aastavahetusereisidele broneeringuid Venemaalt vähem kui eelmisel aastal; majutuskohtades ööbinud Vene turistide arv on olnud languses juba enam kui pool aastat.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaubandustalituse peaspetsialist Martti Kalviku sõnul on Eesti majutusettevõtetele tervikuna Vene turg tähtsuselt kolmandal kohal Eesti ja Soome turistide järel.

Esimese kümne kuu kokkuvõttes moodustasid nii eelmisel kui ka sel aastal siseturistide ööbimised 32 protsenti, Soome turistide ööbimised 29 protsenti ja Vene turistide ööbimised 11 protsenti kõigist majutusettevõtetes veedetud öödest. "Vene turu vähenemise on majutusettevõtetes tänavu kompenseerinud eelkõige siseturismi kasv, aga ka Saksamaa, Läti ja isegi kaugemate riikide turismi kasv. Asukohast ja hinnast tulenevalt on erinevate majutusettevõtete klientuur ja seega ka ettevõtete võimalused loomulikult erinevad," ütles Kalvik BNS-ile.

Ta märkis, et majutuskohtades ööbinud Vene turistide arv on olnud languses juba enam kui pool aastat. "Kui esimese kvartali kokkuvõttes kasvas nende ööbimiste arv majutusettevõtetes 5 protsenti, siis teises kvartalis vähenes see 7 protsenti, kolmandas kvartalis 10 protsenti ja oktoobris juba 18 protsenti," ütles ta ja lisas, et Lätis ja Leedus on langus olnud mõnevõrra suurem, Soomes aga tunduvalt suurem.

Tema sõnul võib ka aastavahetusel oodata Vene turistide reiside langust, sest rubla on veelgi nõrgenenud ning seeläbi on venelaste ostujõud vähenenud.

"Turismifirmade esindajad on prognoosinud, et langus võib ulatuda 20-30 protsendini, mis on mõnevõrra rohkem kui viimastel kuudel. Hetkel võib öelda, et majutusettevõtete lõikes on olukord Vene turistidega erinev, sõltuvalt iga konkreetse ettevõtte sihtrühmast ja müügipoliitikast," ütles peaspetsialist.

Kalvik märkis, et kui üldiselt on Vene turistide osatähtsus majutuskohtades alla 10 protsendi, siis talveperioodil on nende roll oluliselt suurem. "Näiteks jaanuaris on venelaste arvele langenud iga kolmas ööbimine. Seega on nad toetanud nõudlust eelkõige turismi madalperioodil ning olukorra halvenemine just praegu muudab ka Eesti majutusettevõtete olukorda keeruliseks," ütles ta ja lisas, et ühest küljest on oodata, et suur osa reisi planeerinutest ei jäta reisi katki, kuid kulutused võivad jääda tavapärasest väiksemaks.

"Teisalt on raske leida nii kiiresti vabanenud kohtadele uusi kliente. Vene klientide arvu langus mõjutab lähiajal eelkõige Tallinna ja Ida-Virumaa majutuskohti, kus jaanuaris on Vene turistide ööbimised moodustanud 40-50 protsenti kogu nõudlusest. Just Ida-Virumaal on keerulisem meelitada kohale turiste teistest riikidest. Teistes maakondades on Vene turistide osatähtsus oluliselt madalam, kuid ka seal võib kohati olla languse mõju tuntav," tõdes ta.

"Vene reisifirmade andmed näitavad, et broneeringuid talveperioodi, sealhulgas aastavahetuse reisideks Euroopasse, on tänavu tunduvalt vähem kui eelmisel aastal. Samal ajal on Venemaal kasvanud sisereiside broneeringud. Eestis on konkreetselt aastavahetuseks broneeringuid vähem kui eelmisel aastal ja selleks on majutusettevõtted teinud plaane juba mitu kuud varem," rääkis Kalvik.

Tema sõnul korraldavad mitmed majutusettevõtted Vene turistidele suunatud aastavahetuspidude asemel laiemale sihtrühmale suunatud peo. Juba tehtud broneeringute tühistamist viimase paari päeva arengute mõjul pidurdab see, et paljud majutusettevõtted tagavad aastavahetuse broneeringud ettemaksuga. "Seega on kliendid, kes enne rubla kursi tunduvat langust ettemaksu ära tegid, isegi heas olukorras. Keeruline on aga olukord eelkõige nende jaoks, kes on teinud vaid osalise ettemaksu," rääkis Kalvik.

Tänavu said politseilt hoiatava jõulukaardi ligi 930 inimest, kes on aasta jooksul liiklusnõuete vastu eksinud viis või enam korda.

Kui valdavale osale neist läks kaart koju postiga, siis ligi 170 inimesele, kes on toime pannud kaheksa või enam rikkumist, viis kaardi kätte piirkonnapolitseinik.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Veiko Kommusaar ütles, et hoiatava jõukaardi mõte on leebema ent siiski mõjusa meetodiga inimestele meelde tuletada, et hooletus või tahtlik liiklusnõuete eiramine võib kaasa tuua raskete tagajärgedega õnnetuse. „Sõnum, mille kaardiga anname, on lihtne – olge järgmisel aastal liikluses hoolikamad, see teeb liikluse turvalisemaks nii teie endi kui kõigi teiste liiklejate jaoks,“ selgitas Kommusaar. 

Kaardi saajateks on inimesed, kes on ajavahemikul mullu 1. detsembrist kuni tänavu 30. novembrini on pannud toime viis või enam liiklusalast rikkumist ehk eksinud kas liiklusseaduse, autoveoseaduse, liikluskindlustusseaduse, teeseadust või ühistranspordiseaduse nõuete vastu või juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ja saanud selle eest kriminaalkaristuse. 

Kõige enam liiklusrikkumisi panid sellel perioodil toime 29-aastane Kristofer 28 rikkumisega, 29-aastane Aleksei 24 rikkumisega ning 17-aastane Ingmar 22 rikkumisega. Kokku on kaardi saajaid 928, kellest suuremal osal ehk 846 inimesel on aasta jooksul 5-9 rikkumist. 10-14 rikkumist on toime pannud 66 inimest ja 15 või enam rikkumist on 16 inimesel. 8 või enam rikkumist on 167 inimesel. 

Peaaegu pooled kaardi saajatest on olnud autoroolis juhtimisõiguseta. Ühel inimesel oli selliseid rikkumisi koguni kümme. Alkoholi tarvitanuna on rooli istunud ligi kolmandik kaardisaajatest, kiiruseületamisega on vahele jäänud peaaegu pooled kaardi saanud inimestest. Kokku on kaardi saajad toime pannud veidi enam kui 6000 liiklusrikkumist. 

Kommusaar toob rikkumiste statistikast välja suure korduvalt juhtimisõiguseta autorooli istunud juhtide hulga. „Võib oletada, et selle nõude vastu eksinud inimesed peavad juhtimisõigust lihtsalt formaalseks, mis sõiduoskust ei mõjuta. Ometi järgneb juhtimisõiguse äravõtmine vaid äärmiselt tõsistele rikkumistele ning loata rooli istumine kõneleb hoolimatusest, mis liiklusesse ei sobi. Järgmisel aastal jõustuv seadusemuudatus teeb korduva juhtimisõiguseta juhtimise kriminaalkorras karistatavaks ning annab selge sõnumi, et süstemaatiline loata sõit ei ole tühine rikkumine,“ rääkis Kommusaar. 

Möödunud aasta detsembrist kuni tänavu detsembrini registreeris politsei kokku ligi 114 000 liiklusalast rikkumist. Tänavu on liiklusõnnetustest hukkunud 76 inimest, vigastada on saanud ligi 1700 inimest.