Jahimehed on huntide küttimise hooaja esimese pooleteise kuuga lasknud üle Eesti 20 võsavillemit, mis on ligi pool selle aasta esimeses etapis küttida lubatud limiidist.
Keskkonnaameti lõppeva nädala andmetel on Saaremaal küttida kubatud kaheksast hundist praeguseks lastud kuus, Võrumaale lubatud kuuest hundist on kütitud neli ja Hiiumaale lubatud viiest hundist on kütitud kolm.
Pärnumaal lasta lubatud seitsmest hundist on praeguseks kütitud kaks ja Raplamaale lubatud kaks hunti on mõlemad kütitud. Tartu- ja Põlvamaa jahimehed tohivad mõlemad küttida neli hundi, kuid kummaski maakonnas on praeguseks kütitud üks hunt. Harjumaale lubatud neljast hundist on kütitud üks.
Nii Järva- kui Läänemaa jahimehed tohivad mõlemad küttida kolm hunti, kuid mõlemas maakonnas pole neist ühtegi veel kütitud.
Esialgse kava järgi ei saa hunte küttida Ida- ja Lääne-Viru, Jõgeva-, Valga- ning Viljandimaa jahimehed.
Esialgse limiidi järgi tohivad jahimehed 1. novembril alanud ja veebruari lõpuni kestval huntide küttimise ajal lasta limiidi alusel 43 elukat ja lisaks veel kolm elukat erilubade alusel. Huntide küttimise limiiti annab keskkonnamet juurde maakonniti ja siis, kui esialgne limiit on täis kütitud ning on selgunud, et hallivatimehi on rohkem kui esialgu eeldati. Eelnevatel aastatel olnud täiendava limiidi suurus kolmandik esialgsest limiidist.
Eelmisel hooajal oli huntide küttimise esialgne limiit 70, koos täiendava limiidiga kütiti eelmise hooajal 78 hunti. Ülemöödunud hooajal kütiti aga 80 hunti.