Sotsiaalministeeriumil on Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu ettepanekul plaanis muuta ravikindlustuse seadust, et raske haigusega laste vanemate hooldushüvitis oleks 14 päeva asemel 60 päeva.

Kehtiva seaduse kohaselt makstakse hüvitist alla 12-aastase lapse põetamisel kuni 14 järjestikuse päeva eest. "Lapsevanemale tuleks tagada hüvitis kogu lapsega haiglas oldud aktiivse raviperioodi ning ka lapsega kodus oldud järelravi ajaks. Raske haigusega lastel nagu seda on pahaloomuline kasvaja, neuroloogiline või mõni muu pikaajaline haigus, võib ravi kesta tunduvalt kauem kui 14 päeva,“ ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.

„Mida kauem on lapsevanem haige lapsega tööturult eemal ilma, et seda talle hüvitatakse, seda suurem on pere oht sattuda toimetulekuraskusesse. Soovime, et niigi emotsionaalselt raskes situatsioonis olevate lastevanemate olukord paraneks,“ lisas Kruuse. 

Hoolduslehe alusel oleks muudatuse jõustumisel kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse pikaajalise raske haigusega põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui lapse ravi algab haiglas ja jätkub kodus. Hoolduslehe väljakirjutamise otsustaks planeeritava muudatuse kohaselt last raviv arst. 

Ravikindlustuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus esitati teisipäeval ministri allkirjaga ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja Eesti Haigekassale, Lastearstide Seltsile, Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule, Haiglate Liidule, Perearstide Seltsile, Arstide Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Patsientide Esindusühingule ning Patsientide Nõukojale arvamuse avaldamiseks.

Valitsus arutas tänavu toimunud 56 istungil kokku 1246 teemat.

Valitsuse istungites 51 olid Taavi Rõivase juhitava valitsuse istungid ning 15 Andrus Ansipi valitsuse omad, edastas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Stenbocki majas toimus 52 istungit ning sidevahendite teel peeti neid kolm.

Toimus ka üks väljasõiduistung Läänemaale, mis peeti Ridala vallas Põgari palvemajas mälestamaks 70 aastat tagasi, 22. septembril 1944 peetud Otto Tiefi valitsuse viimast istungit, pärast mida jätkus Eesti valitsuse tegevus eksiilis.

Kabinetinõupidamistele kogunes valitsus sel aastal kokku 42 korral ja neil kordadel arutati põhjalikumalt 110 küsimust.

Uue aasta saabumise puhul Eesti linnades taevasse lastavad ilutulestikud maksavad tänavu kokku 92 243 eurot, möödunud aastal maksid saluudid kokku 88 886 eurot, kirjutas Õhtuleht.

Eesti 47 linna leidsid tänavu võimaluse toetada saluute 48 366 euroga ja sponsorid käivad välja 43 877.

Tänavu kulutab ilutulestikule mullusest rohkem 21 linna. Kohtla-Järve on 2420 euro lisamisega hüpanud 4800 euro peale, mis üldarvestuses liidrisärki siiski ei anna, vaid jätab esialgu medalita neljandale kohale.

Uute tegijatena valgustavad uusaastaööd Antsla ja Võhma, kes käivad välja vastavalt 700 ja 650 eurot peamiselt sponsorite raha.

Suurimatest kukkujatest torkab silma Tallinn. Kui eelmisel aastal paugutati ametlikult nii Kesklinnas, Lasnamäel kui Haaberstis, siis tänavu Haabersti eelarvereal selleks raha ei ole. 16 415 euro pealt on Tallinna kogusumma langenud 12 750 eurole.

Kümme linna ilutulestikku ei korralda. Lihula loobus, samuti Suure-Jaani, kes eelmisel aastal lasi taevasse 1500 eurot ettevõtjate raha. Traditsiooniliselt jäävad kõrvale Kallaste, Kehra, Keila, Saue, Tamsalu, Tapa, Tõrva ja Võru.

Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) poodides müüdi jõulunädalal 159 tonni mandariine, 46 tonni sealiha, 22 tonni kanaliha, forelli ja lõhe kokku 8,2 tonni ja 62 tonni verivorsti.

"ETK poodides kasvas müük käesoleva aasta jõulunädalal võrreldes eelmise aastaga viiendiku võrra," ütles ETK turundusdirektor Andres Lember BNS-ile.

"Toodetest olid Maksimarketites, Konsumites ning AjaO-des suurimas kasvutrendis mandariin ja seapraad, aga väga hästi müüs ka värske kala," lisas Lember.

Lemberi sõnul kasvas mullusega võrreldes ka alkoholimüük.