EESTI UUDISED BNS

Lõppenud pühade ajal tõid Eesti inimesed riigimetsast 9600 jõulukuuske, mis on 900 võrra rohkem kui aasta varem.

Kõige rohkem käisid inimesed metsas nädalavahetusel vahetult enne jõule, kui viisid koju pooled riigimetsast toodud kuused, teatas BNS-ile RMK pressiesindaja. Populaarsed päevad olid ka 23. ja 24. detsember, ent varajasemad jõuluks valmistujad tõid kuuse tuppa juba detsembri keskel.

Õige kuusekoha leidmine ja selle eest tasumine on tehtud lihtsaks RMK kodulehel oleva kaardi ning RMK mobiilirakenduse abil. Mobiilirakendus näitab, kus asub riigimets, võimaldab tuvastada oma asukoha ja sobiva jõulukuuse eest tasuda. Kõige enam osteti tänavu 1-2meetriseid kuuski, mis maksid kaheksa eurot. Mobiilimaksega tasuti 75 protsendi puude eest.

Kuuse toomine riigimetsast on üles ehitatud usaldusele, ent metsaskäijaid kontrollivad keskkonnainspektsiooni ja RMK töötajad. Inspektsiooni teatel tänavu müügikohtades ega metsas rikkumisi ei leitud.

Igal aastal viib RMK tasuta jõulupuid asenduskodudele üle Eesti. Sel aastal viidi 26 asenduskodusse kokku sada kuuske.

RMK pakub riigimetsast kuusetoomise võimalust alates 2008. aastast. Eelmisel aastal toodi riigimetsast 8700 kuuske. Jõulukuuski tohib raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, liinide ja vana metsa alt.

Eesti veebijälgija vihje poolteist aastat tagasi viis USA-s lapsporno koguja süüdimõistmiseni, küll aga on jätkuvalt veebis aktiivne link, millel on näha kuritöö ohver.

Eesti Interneti Kogukonna aktivist Elver Loho saatis mullu aprillis Facebooki kaudu politseile vihje, et netis on eestikeelne juhend, mis õpetab leidma lastepornofilmi, kus peaosas 11-aastane Põlva tüdruk. Juhendis oli ka detailne tüdruku kontaktinfo.

"Mind tänati vihje eest ja lubati tegutseda. Täna on juhend endiselt netis üleval ehk politsei ei ole 11-aastase Põlva tüdruku kaitseks mitte muhvigi teinud," kirjutas Loho esmaspäev al oma Facebooki lehel.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Ilmar Kahro sõnul on selles juhtumis Ameerika Ühendriikides korraldatud kriminaalmenetlus ning lastepornot omanud isik on süüdi mõistetud ja kannab vanglakaristust USA-s.

"Tutvumisportaal, kus algselt ilmus postitus video leidmiseks, ei ole enam aktiivne. Kahetsusväärselt leiavad selle materjali üles inimesed, kellel alles otselink toonasele postitusele. Otselingi abil leitav postitus ei sisalda küll pornograafilist materjali ent võib põhjustada täiendavaid kannatusi kuriteo ohvrile, mistõttu on politsei selle eemaldamiseks serveriomanikuga ühendust võtnud," selgitas Kahro BNS-ile.

Riik ei ole aasta jooksul täitnud lubadust toetada rahaliselt vähihaigete laste vanemaid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Aasta tagasi kirjutas Eesti Päevaleht vähihaigete laste vanemate kriitilisest olukorrast, kus haige lapse hooldamise kõrvalt ei saa lapsevanem tööl käia, riik talle aga rahalist tuge ei anna. Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vask teatas seepeale, et ministeerium ei ole kohustanud emasid viibima 24 tundi koos lapsega haiglas. Tollane sotsiaalminister, praegune peaminister Taavi Rõivas palus vähihaigete laste vanemate ees vabandust ja lubas tuua muutuse, pikendades vanemale makstavat haigushüvitise aega.

Praeguseks on ministeerium on valmis saanud seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, millega plaanitakse pikendada praegu lapsevanematele makstavat 14 päeva pikkust hooldushüvitist 60 päevale. Kavatsusdokument saadeti partneritele kooskõlastamiseks laiali.

Eesti vähihaigete laste vanemate liidu juhatuse esimees Märt Avandi ütles, et liit ootas väljatöötamiskavatsust juba kevadel, kui ministeerium sellega välja tuli. "Loodame praegu siiralt, et lubaduse andnud ministrid need ka täidavad, kavatsusest valmib eelnõu ja ametis olev riigikogu jõuab selle enne kevadet seadusena vastu võtta," ütles Avandi.

Ministeeriumi praeguse kavandi järgi ei pruugi see nii kiiresti minna, kuna õigusakti eeldatavaks jõustumise ajaks on dokumendis märgitud aasta 2016 ja selle juurde on sulgudes lisatud "sõltub ravikindlustuse eelarve prognoosist".

Hooldushüvitist makstakse eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel. Kui ema pole eelmisel aastal töötanud, saaks ta hooldushüvitist miinimumsissetuleku alusel, mis oli mullu 355 eurot. Haigekassa kõneisiku Katrin Romanenkovi arvutuse kohaselt saaks lapsevanem pärast tulumaksu maha arvutamist 60 päeva eest hüvitist 478 eurot.  

Tervise Arengu Instituudi (TAI) osalusel läbi viidud uuringust selgub, et enamus Euroopa, sealhulgas Eesti lastest ei ole optimaalse tervise säilitamiseks kehaliselt piisavalt aktiivsed.

Rahvusvaheliste soovituste järgi on lastele vaja vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist aktiivsust päevas, teatas TAI pressiesindaja BNS-ile. Eestis oli tervise säilitamiseks optimaalsel määral aktiivsed vaid 13 protsenti kahe- kuni kümneaastastest tüdrukutest ning 27 protsenti poistest.

TAI on alates 2007. aastast osalenud üleeuroopalises laste terviseuuringus IDEFICS, milles uuriti üle 10 000 lapse kaheksast Euroopa riigist. Uuringu käigus mõõdeti ka laste kehalist aktiivsust, mille tulemustest ilmus hiljuti kokkuvõte ajakirjas International Journal of Obesity.

"Kui soovitustele vastavalt käitus 13 protsenti uuringus osalenud Eesti tüdrukutest ja 27 protsenti poistest, siis ka teistes uuringus osalenud maades oli olukord samalaadne," selgitas TAI teadur Kenn Konstabel. "Tüdrukutest olid vähemalt 60 minutit aktiivsed 2-15 protsenti ja poistest 10-34 protsenti. Aktiivseimad tüdrukud on Rootsis ja poisid Belgias, kõige vähem aktiivsed on tüdrukud Küprosel ja poisid Itaalias."

Konstabeli sõnul tuli uuringust samuti välja, et maades, kus lapsed on kõige vähem aktiivsed, on ka ülekaaluliste laste protsent suurim. "Kõigis maades olid tüdrukud oluliselt vähem aktiivsed kui poisid," ütles ta.

Uuringus jaotati laste päevane aktiivsus kolmeks kategooriaks: mõõdukas kuni tugev aktiivsus nagu jooksmine või trenn, kerge aktiivsus nagu kõndimine ja isumine. Kui mõõduka ja tugeva aktiivsuse osakaal vanuse kasvades pisut suurenes, olles kaheaastastel poistel keskmiselt 24 minutit päevas ja kümneaastastel keskmiselt 48 minutit päevas, siis palju rohkem kasvas istudes veedetud aeg, vastavalt 237 ja 378 minutit. Samuti kahanes kerge aktiivsus vastavalt 410 ja 360 minutit.

Varasemast on teada, et istudes veedetud aeg suureneb Eesti lastel ka peale 10. eluaastat, kuid mõõdukat kuni tugevat aktiivsust jääb kooliealistel lastel iga aastaga vähemaks. Samuti on nädalavahetustel aktiivsus enamasti väiksem kui tööpäevadel.

Kehaline aktiivsus on oluline optimaalse tervise tagamiseks, sest see mõjutab nii südame-veresoonkonna tervist, luutihedust kui ka ülekaalulisuse tõenäosust, samuti aitab üle saada stressist.