Alanud aastast jõustunud karistusseadustiku muudatus lühendab osade vangide karistust ja on ka vange, kelle seadusemuudatus kongist üldse päästab, kirjutas Eesti Päevaleht.
Vanglatel on alates neljapäevast 15 päeva aega teatada muudatustest vangidele, keda need puudutavad, ja edastada andmed ka kohtutele, kuid kohtutele ei ole antud tähtaega, kui kiiresti peab need kohtuasjad üle vaatama.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul selgub jaanuari keskel, kui paljude süüdimõistetute karistuse peavad kohtud üle vaatama, aga tõenäoliselt on neid umbes tuhat ehk ligi pooled.
Siitam-Nyiri märkis, et see arv jaguneb kaheks ebavõrdseks osaks ehk esimesse kuuluvad need, kelle vangistuse ülemmäära uus seadus lühendab või kes pääsevad üldse vanglast välja ning teised on need, kelle jaoks muutub karistuse toonud paragrahv. "Suurem osa isikuid kuulub teise gruppi, kes suure tõenäosusega seaduse muutumise tõttu ei vabane, kuid kohus peab siiski need otsused üle vaatama," ütles Siitam-Nyiri.
Karistusseadustiku seletuskirjas hindab justiitsministeerium, et isikuid, kes praegu istuvad vangis, kuid kelle vangistus kas lüheneb või sootuks lõpeb, on arvestuslikult üle 300.