Uuring: Eesti lapsed ei ole kehaliselt piisavalt aktiivsed

Tervise Arengu Instituudi (TAI) osalusel läbi viidud uuringust selgub, et enamus Euroopa, sealhulgas Eesti lastest ei ole optimaalse tervise säilitamiseks kehaliselt piisavalt aktiivsed.

Rahvusvaheliste soovituste järgi on lastele vaja vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist aktiivsust päevas, teatas TAI pressiesindaja BNS-ile. Eestis oli tervise säilitamiseks optimaalsel määral aktiivsed vaid 13 protsenti kahe- kuni kümneaastastest tüdrukutest ning 27 protsenti poistest.

TAI on alates 2007. aastast osalenud üleeuroopalises laste terviseuuringus IDEFICS, milles uuriti üle 10 000 lapse kaheksast Euroopa riigist. Uuringu käigus mõõdeti ka laste kehalist aktiivsust, mille tulemustest ilmus hiljuti kokkuvõte ajakirjas International Journal of Obesity.

"Kui soovitustele vastavalt käitus 13 protsenti uuringus osalenud Eesti tüdrukutest ja 27 protsenti poistest, siis ka teistes uuringus osalenud maades oli olukord samalaadne," selgitas TAI teadur Kenn Konstabel. "Tüdrukutest olid vähemalt 60 minutit aktiivsed 2-15 protsenti ja poistest 10-34 protsenti. Aktiivseimad tüdrukud on Rootsis ja poisid Belgias, kõige vähem aktiivsed on tüdrukud Küprosel ja poisid Itaalias."

Konstabeli sõnul tuli uuringust samuti välja, et maades, kus lapsed on kõige vähem aktiivsed, on ka ülekaaluliste laste protsent suurim. "Kõigis maades olid tüdrukud oluliselt vähem aktiivsed kui poisid," ütles ta.

Uuringus jaotati laste päevane aktiivsus kolmeks kategooriaks: mõõdukas kuni tugev aktiivsus nagu jooksmine või trenn, kerge aktiivsus nagu kõndimine ja isumine. Kui mõõduka ja tugeva aktiivsuse osakaal vanuse kasvades pisut suurenes, olles kaheaastastel poistel keskmiselt 24 minutit päevas ja kümneaastastel keskmiselt 48 minutit päevas, siis palju rohkem kasvas istudes veedetud aeg, vastavalt 237 ja 378 minutit. Samuti kahanes kerge aktiivsus vastavalt 410 ja 360 minutit.

Varasemast on teada, et istudes veedetud aeg suureneb Eesti lastel ka peale 10. eluaastat, kuid mõõdukat kuni tugevat aktiivsust jääb kooliealistel lastel iga aastaga vähemaks. Samuti on nädalavahetustel aktiivsus enamasti väiksem kui tööpäevadel.

Kehaline aktiivsus on oluline optimaalse tervise tagamiseks, sest see mõjutab nii südame-veresoonkonna tervist, luutihedust kui ka ülekaalulisuse tõenäosust, samuti aitab üle saada stressist.