Tartu Ülikooli (TÜ) rakendusuuringute keskuse RAKE uuringust selgub, et parema elujärje saavutamise kõrval võib Eestisse maha jäänud laps tunda end üksijäetuna ja sattuda halba seltskonda, mis viib halvematel juhtudel õppeedukuse languse ja õigusrikkumisteni.

"Tegu on väga olulise teemaga, sest selliseid peresid on üha enam. Mitmed uuringud näitavad, et peremudel mõjutab seda, millised täiskasvanud lastest saavad ja kuidas nad tulevikus oma lapsi kohtlevad," ütles uuringu üks läbiviijaid, RAKE juhataja Kerly Espenberg, kelle sõnul võib taoline peremudel võib tuua kaasa erinevaid probleeme. "Peamisteks probleemideks on lapse seisukohalt üksijäetuse tunne ning igatsus vanemate järele. Vanemate eemalolek ning seega järelevalve puudumine võib suurendada koolist puudumist ja mõjutada seeläbi lapse õpiedukust. Samuti võib see tekitada või süvendada tervise-, käitumis- ja sõltuvusprobleeme."

Positiivse poolena võib vanemate äraolek suurendada lapse iseseisvust ja vastutustunnet. Vanemate välismaal töötamist ja laste koduriigis elamist seostatakse ka lapse maailmapildi avardumisega – seda siis tänu võimalusele reisida.

Teemaga tegelemise olulisuse on välja toonud ka uuringu tellija sotsiaalministeerium "Laste ja perede arengukavas 2012 – 2020", kus rõhutatakse, et pikaajaliselt välismaale tööle läinud vanemate laste jätmine Eestisse ilma järelevalveta on üha tõsisem probleem. Seetõttu on vanemate teadlikkuse tõstmine ning käitumisjuhiste koostamine peredele, sotsiaaltöötajatele, klassijuhatajatele ja teistele võrgustikuliikmetele väga oluline. 

Kõige suurema kitsaskohana näevad uuringu autorid seda, et kuna vanemad ei pea välismaale minemisest ühtki ametkonda teavitama, siis puudub ülevaade, kui palju on Eestis selliseid peresid. Sageli ei anta sellisest elukorraldusest teada ei koolile ega lasteaiale. Espenberg selgitas, et selline teavitamine on tegelikult eelkõige vanema ja lapse huvides. "Kui kool teab, et lapse mõlemad vanemad töötavad välismaal, siis oskab kool või lasteaed varakult pöörata tähelepanu sellele, kui lapsel tekivad raskused. Nii saab ennetada seda, et probleemid kuhjuvad nõnda suureks, et käivad perele üle jõu," lisas Espenberg.

Uuringus selgub, et vanemad ja inimesed, kes hoolitsevad vanemate äraoleku ajal laste eest, ei oska sageli ette näha neid raskusi, mida selline elukorralduse muutus kaasa toob. "Need probleemid on praktilised," selgitas Espenberg ja tõi näiteks, et eestkosteõiguseta inimesel pole võimalik võtta lapse haigestumisel haiguspuhkust ega õigust otsustada, kas laps läheb klassiekskursioonile.

Uuringu tegi Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE sotsiaalministeeriumi tellimusel.

Viido Polikarpuse päikesepaneelide müügiga tegelenud Energy Smart OÜ Sõmerpallu rajatud 450 000 eurot maksnud päikesepark ei ole alates valmimisest kaks aastat tagasi elektrivõrku ühendunud, kirjutab Postimees.

Polikarpuse sõnul võiks jaam täita 60–65 pere elektritarbimise vajaduse, ent Elektrilevi pole jaama seni võrku lülitanud. Tema sõnul pole Elektrilevi huvitatud päikeseenergeetika massilisest tootmisest.

"Siinsed talumehed tundsid alul ettevõtmise vastu suurt uudishimu, aga see päikesepark pole kunagi töötanud ja sestap kaotasid nad ka huvi, et võiks isegi midagi sarnast ette võtta. See oligi ilmselt Elektrilevi eesmärk – kes see tahab sellise jonniga tegeleda," rääkis Polikarpus lehele.

Elektrilevi juhi Ainer Tiitsoni sõnul ei ole ettevõtet kiusatud, vaid nõutud liitumistasu oli ettevõttele liialt suur. Ettevõte vahetas välja alajaama koos kõikide seadmetega, mis läks maksma 55 000 eurot.

"Mullu kevadel vähendas klient soovitud võimsust ja sestap ei pidanud me tervet alajaama välja vahetama, piisas vaid trafo asendamisest ja uute mõõtesüsteemide paigaldamisest. Aprilli lõpus sõlmisime kliendiga uutel tingimustel lepingu, millega ta vähendas soovitud võimsust 137,5 kilovatilt 62,5 kilovatile. See tegigi lahenduse oluliselt odavamaks," rääkis Tiitson lehele.

Tema sõnul on liitumispunkt valminud ning ehitajalt vastu võetud ning kohe esitatakse ettevõttele ka viimane osamaksu arve. Pärast seda peab Energy Smart esitama veel mõned dokumendid, et näidata ehitise nõuetekohasust. "Kui katsetused on edukalt läbitud ja Elektrilevi on hinnanud katse tulemused edukaks, hakkab klient saama taastuvenergiatoetust. Meil on kliente, kes on läbinud katsetused paari nädalaga, aga ka kliente, kellel on kulunud päris mitu kuud," ütles Tiitson.

Kaitseministeeriumis kuulutati pühapäeval välja lõppenud aasta kaitseliitlase ja naiskodukaitsja nimed, aasta kaitseliitlaseks sai esmakordselt naine.

Aasta kaitseliitlase tiitli pälvinud seersant Tiia Kiis on kaitseliidu Võrumaa maleva vabatahtlik noortejuht ja maleva spordipealik, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile. Kiis on Kaitseliidus alates 2004. aastast, esialgu naiskodukaitsjana.

Kiis on Võrumaa maleva patrullvõistluse "Käve üle küngastõ" peakorraldaja ja idee autor. Ta on osalenud võistlejana Erna Retkel, Utria Dessandil ja oli ka admiral Pitka luurevõistlusel võistkonna liige. Mullu panustas ta vabatahtlikuna Kaitseliidu tegevusse 1455 tundi, mis teeb 182 täistööpäeva.

Aasta naiskodukaitsja tiitli pälvis Kaire Lõhmus NKK Järva ringkonnast. Lõhmus on olnud Naiskodukaitse liige juba rohkem kui 10 aastat, olles olnud nii jaoskonna kui ringkonna esinaine. Ta on panustanud lõputuid töötunde toitlustamisel, tegutseb formeerijana ning on hinnatud staabiassistent. Lisaks ei pea ta paljuks panustada Kaitseliidu tegemistesse malevkonna vabatahtliku personalipealikuna. Tema algatusel ja eestvedamisel on koostöös maavalitsusega juba aastaid valitud Järva maakonnas Aasta ema.

"Muutunud julgeolekuolukorras on kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjate roll Eesti sõjalises riigikaitses muutunud veel olulisemaks. KL ja NK on Eesti silmadeks ja kõrvadeks hübriidsõja ohtude avastamisel ning alalises valmisolekus kiirreageerimisjõud neile ohtudele vastu astumiseks," ütles kaitseminister Sven Mikser vabatahtlike riigikaitsjate tunnustamisel.

Kaitseministri sõnul pööravad kõik sõjalise riigikaitse arengukavad ja plaanid erilist tähelepanu KL relvastuse ja varustuse hankimisele ja taristu arendamisele. „Kaitseliit saab sama moodsa relvastuse ja varustuse nagu Kaitsevägi," kinnitas Mikser.

Aasta kaitseliitlast ja naiskodukaitsjat valiti viiendat korda. Tänavu oli aasta kaitseliitlase nominente 15 vanuses 23-54. Aasta naiskodukaitsja nominente oli samuti 15 vanuses 27-63.

Parimaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid tervitasid kaitseminister Sven Mikser ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ning Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming.

2014. aasta parim kaitseliitlane ja naiskodukaitsja said atraktiivse rändauhinna. Kaitseliidu ülema, kaitseministri ning kaitseväe juhataja hinnalised kingitused said kõik tiitlile esitatud nominendid.

Eelnevalt valitud  Aasta naiskodukaitsjad  on:

2010 Kristiina ABEL                       NKK Tartu ringkonnast
2011 Nele PERNITS                      NKK Rapla ringkonnast
2012 Lembe LAHTMAA                 NKK Sakala ringkonnast
2013 Anu SAUE                             NKK Lääne ringkonnast

Eelnevalt valitud  Aasta kaitseliitlased  on:

2010 Madis MINTEL                      KL Lääne malevast
2011 Kaupo VARIK                        KL Pärnumaa malevast
2012 Kristjan BACHMAN               KL Tartu malevast
2013 Meelis TINNO                        KL Alutaguse malevast

PILDIGALERII

Lõppenud aastal paigutati politsei- ja piirivalveameti (PPA) välismaalaste kinnipidamiskeskusesse kokku sada inimest.

Kinnipidamiskeskusesse paigutati kõige enam Sudaani, Egiptuse ja Vietnami kodanikke, teatas siseministeerium BNS-ile.

2013. aastal paigutati kinnipidamiskeskusesse 88 isikut ja 2012. aastal 93, neist kõige enam Vietnami, Venemaa ja Gruusia kodanikke.

Välismaalaste kinnipidamiskeskus on siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva PPA struktuuriüksus, mille ülesandeks on väljasaadetavate ning varjupaigataotlejate kinnipidamise otsuste täideviimine.