Alanud aastast ei pea töötaja peale haigust esitama tööandjale paberil haiguslehte, sest andmed arsti, tööandja ja haigekassa vahel hakkavad liikuma ainult elektrooniliselt.

1. jaanuaril jõustus ravikindlustuse seaduse muudatus, mis muutis elektrooniliste töövõimetuslehtede teenuse kasutamise kõigile osapooltele kohustuslikuks, teatas haigekassa BNS-ile. Muudatuse tulemusel ei pea haiguslehel viibinud inimene esitama tööandjale haiguslehte, sest andmed liiguvad riigiportaali www.eesti.ee e-teenuse kaudu.

Andmete elektrooniline edastamine muudab asjaajamise kiiremaks ning võimaldab ka töötajale hüvitise kiiremini välja maksta. Töövabastuse perioodi lõppedes vormistab arst elektroonilise töövõimetuslehe oma arvutis ja edastab selle haigekassa andmekogusse. Seejärel tuleks töötajal teavitada oma tööandjat, et haigusleht on lõpetatud ning andmed arsti poolt riigiportaali sisestatud, et tööandja saaks omalt poolt hüvitise arvestamiseks vajaliku info süsteemi sisestada.

Kui tööandja on omalt poolt andmeid täiendanud arvestab haigekassa maksu- ja tolliameti andmebaasist eelmise aasta tulude kohta laekuva info alusel väljamakstava hüvitise suurus ning kantakse hüvitis töötaja arvelduskontole. Ülekanne tehakse üldjuhul järgmisel tööpäeval pärast tööandja andmete lisamist.

Kuni 5 protsendil juhtudest kulub rohkem kui üks päev, selle peamiseks põhjuseks on töötaja arvelduskonto andmete puudumine. Praegu ootab kontonumbri puudumise tõttu väljamaksmist umbes 500 töövõimetushüvitist. Oma töövõimetuslehe menetlemise hetkeseisu saab iga inimene ka ise riigiportaalist www.eesti.ee kontrollida.

Kuivõrd enam ei tule esitada paberil töövõimetuslehte, kaob ära ka vajadus esitada igakordselt oma arvelduskonto andmeid. See tähendab seda, et hüvitis kantakse sellele pangakontole, mille inimene on haigekassale edastanud. Haigekassas on ravikindlustatud inimesel kasutusel vaid üks arvelduskonto, kõik rahalised hüvitised kantakse ühele ja samale – viimati esitatud kontole.

Oma kontoandmeid on võimalik kontrollida ja muuta riigiportaalis või täites haigekassa kodulehel vastava vormi ning edastades selle haigekassale, kas e-kirja teel digitaalselt allkirjastatuna või posti teel. Kui on soov konto andmeid muuta või saada töövõimetushüvitis mõnele teisele arvelduskontole, tuleb seda teha enne, kui tööandja andmed haigekassale esitab.

Tuhanded riigiametnikud peavad juba praegu teada andma, kui tahavad minna töövälisele reisile Venemaale, mõnelgi juhul eelneb vestlus kaitsepolitseis (kapo) ja tuleb ette sedagi, et vesteldakse pärast reisi, kirjutab Postimees.

Seni ei pannud seadus riigisaladustele ligi pääsevatele ametnikele otsest kohustust teavitada tööandjat reisist Venemaale, ent detsembris riigikokku jõudnud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise eelnõu paneb piirangu konkreetselt paika. Tegelikkuses on ametiasutustes juba praegu antud riigisaladuse loaga ametnikele soovitus Venemaale võimalusel mitte reisida, ja kui muud tõesti üle ei jää, siis tuleb sellest teavitada.

Kaitseliidus on kord karmim, selle avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Tanel Rütmani sõnul anti Kaitseliidus mullu soovitus mitte külastada Venemaad nii riigisaladuse loaga kaadrikaitseväelastele, tsiviiltöötajatele kui ka osale vabatahtlikele. «Kui nad soovivad seda siiski teha, peavad nad esitama taotluse Kaitseliidu riigisaladuse kaitset korraldavale komisjonile, mis siis menetleb sooviavaldust ja annab oma hinnangu otsustamiseks Kaitseliidu ülemale,» ütles ta Postimehele.

Samasugune kord kehtib Rütmani andmetel ka kaitseväes tervikuna.

Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna nooremleitnant Roland Murof lisas, et kaitseväe juhataja andis soovituse hoiduda reisimisest mitte ainult Venemaale, vaid ka Valgevenesse. Kaitseväelased pidid varemgi andma julgeolekuteenistustele teada kõigist piiriületustest, sealhulgas ka Schengeni riikidesse. Nüüd on aga Venemaa teravama tähelepanu all.

Erineva taseme riigisaladuste käitlemisega tegelevad Eestis tõepoolest tuhanded inimesed ja seadus hakkaks kehtima neile kõigile. Nii näiteks on politsei- ja piirivalveametil andmekogumise- ja vahetuse keskkond KAIRI, selles leiduvast osa on kindlasti ka riigisaladus ja puudutab seega sadu inimesi, kirjutab Postimees.

Kaadrisõjaväelastest lõviosa puutub nii ehk naa kokku riigisaladuse ja/või salastatud välisteabega. Kaitseministeeriumist pole mõtet siinkohal üldse kõneleda – riigisaladusega puutub kokku ka hulk siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi ametnikke, aga neid leiab kindlasti ka näiteks kultuuriministeeriumist.

Riigisaladuse jõulisema kaitse on tinginud nii viimaste aastate spiooniskandaalid kui ka Ukraina kriis, mis on toonud endaga Vene luure aina elavama huvi Eestis toimuva vastu. Riik püüab vältida meie ametnike värbamisi naaberriigis. Kapo kodulehelt leiab lausa eraldi nõuanderubriigi, kuidas käituda värbamiskatse kahtluse korral välisriigis.

Esimene õnnetus juhtus kella 7.45 ajal Tallinnas Narva maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikul, kus 47-aastase Heiki juhitud liinibuss Irisbus sõitis otsa ülekäiguraja vahetus läheduses teed ületanud 11-aastasele tüdrukule. Kiirabi viis tüdruku Tallinna lastehaiglasse, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kella 8.35 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas Paldiski maantee 77A juures, kus 44-aastase Andrese juhitud liinibussilt Irisbus sai löögi sõiduteed väljaspool ülekäigurada ületanud 65-aastane Kalle. Kiirabi viis viga saanud mehe Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpusesse.

Kolmas õnnetus juhtus kella 9.08 ajal Põlvamaal Põlva-Saverna tee 19. kilomeetril, kus 31-aastane Dimitri tagurdas Opel Omegaga sõiduteele ette tagant lähenenud Opel Astrale, mida juhtis 33-aastane Tiina. Kiirabi toimetas Opel Astra juhi Võru haiglasse.

Neljas õnnetus juhtus kella 22.15 ajal Pärnu maantee 110 maja juures, kus foori keelava tulega teed ületanud 40-aastane Juri sai löögi 36-aastase Aleksei juhitud Road Trainselt. Kiirabi viis jalakäija Põhja-Eesti regionaalhaigla Mustamäe korpusesse.

AS Olerex langetas diislikütuse hinda 1 sendi võrra, peale mida maksab diislikütus ettevõtte automaatjaamades 1,079 eurot liiter.

Olerexi juhatuse liikme Alan Vahti sõnul andsid uue aasta uudised Venemaa detsembrikuu rekordilisest naftatootmismahust ning Iraagi rekordilisest naftaekspordist kütusehindade langusele uut hoogu, langetades Brenti toornafta hinda 6 protsenti ning WTI toornafta hinda 5 protsenti, millest viimase barreli hind sulgus esmaspäevaga allpool 50 dollarit, selgub pressiteatest.

Mõlema tuntud toornafta hinnad olid viimati nii madalad 2009. aasta aprillis. Oluliseks põhjuseks on Iraagi naftaekspordimahtude suurenemine 2,94 miljonile barrelile ööpäevas, mis on kõrgeim tase alates 1980. aastast. Selle taustal tuleb Vahti hinnangul pidada veelgi jõulisemaks ja märkimisväärseks Iraagi naftaministeeriumi kõneisiku Asim Jihad prognoosi, et jaanuarikuu ekspordimahtu planeeritakse veelgi suuremaks.

"Kui 2. oktoobril oli bensiini maailmaturuhind 909 dollarit tonn, siis tänaseks on sellest alles vaid 481 dollarit, mis teeb dollaripõhise hinna kolme kuu languseks 47 protsenti. Sama on juhtunud ka diislikütuse maailmaturuhinnaga, mis on sama ajaga langenud 841 dollarilt 503 dollarile tonni eest ehk kokku 40 protsenti," lisas Alan Vaht.

Statoil ja Neste langetasid esmaspäeval bensiini hinda 2 sendi ja diisli hinda 0,5 sendi võrra liitri kohta peale mida maksab maksab bensiin 95 ettevõtete tanklates 1,019 eurot, bensiin 98 1,059 ja diisel 1,089 eurot liitrist.