Tuhanded ametnikud peavad Venemaa reisist teatama

Tuhanded riigiametnikud peavad juba praegu teada andma, kui tahavad minna töövälisele reisile Venemaale, mõnelgi juhul eelneb vestlus kaitsepolitseis (kapo) ja tuleb ette sedagi, et vesteldakse pärast reisi, kirjutab Postimees.

Seni ei pannud seadus riigisaladustele ligi pääsevatele ametnikele otsest kohustust teavitada tööandjat reisist Venemaale, ent detsembris riigikokku jõudnud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise eelnõu paneb piirangu konkreetselt paika. Tegelikkuses on ametiasutustes juba praegu antud riigisaladuse loaga ametnikele soovitus Venemaale võimalusel mitte reisida, ja kui muud tõesti üle ei jää, siis tuleb sellest teavitada.

Kaitseliidus on kord karmim, selle avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Tanel Rütmani sõnul anti Kaitseliidus mullu soovitus mitte külastada Venemaad nii riigisaladuse loaga kaadrikaitseväelastele, tsiviiltöötajatele kui ka osale vabatahtlikele. «Kui nad soovivad seda siiski teha, peavad nad esitama taotluse Kaitseliidu riigisaladuse kaitset korraldavale komisjonile, mis siis menetleb sooviavaldust ja annab oma hinnangu otsustamiseks Kaitseliidu ülemale,» ütles ta Postimehele.

Samasugune kord kehtib Rütmani andmetel ka kaitseväes tervikuna.

Kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna nooremleitnant Roland Murof lisas, et kaitseväe juhataja andis soovituse hoiduda reisimisest mitte ainult Venemaale, vaid ka Valgevenesse. Kaitseväelased pidid varemgi andma julgeolekuteenistustele teada kõigist piiriületustest, sealhulgas ka Schengeni riikidesse. Nüüd on aga Venemaa teravama tähelepanu all.

Erineva taseme riigisaladuste käitlemisega tegelevad Eestis tõepoolest tuhanded inimesed ja seadus hakkaks kehtima neile kõigile. Nii näiteks on politsei- ja piirivalveametil andmekogumise- ja vahetuse keskkond KAIRI, selles leiduvast osa on kindlasti ka riigisaladus ja puudutab seega sadu inimesi, kirjutab Postimees.

Kaadrisõjaväelastest lõviosa puutub nii ehk naa kokku riigisaladuse ja/või salastatud välisteabega. Kaitseministeeriumist pole mõtet siinkohal üldse kõneleda – riigisaladusega puutub kokku ka hulk siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi ametnikke, aga neid leiab kindlasti ka näiteks kultuuriministeeriumist.

Riigisaladuse jõulisema kaitse on tinginud nii viimaste aastate spiooniskandaalid kui ka Ukraina kriis, mis on toonud endaga Vene luure aina elavama huvi Eestis toimuva vastu. Riik püüab vältida meie ametnike värbamisi naaberriigis. Kapo kodulehelt leiab lausa eraldi nõuanderubriigi, kuidas käituda värbamiskatse kahtluse korral välisriigis.