Raskete liiklusõnnetuste koguarv mullu veidi kasvas, samas vähenes neis hukkunute ja viga saanute hulk.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) esialgsetel andmetel toimus mullu 1417 rasket liiklusõnnetust, milles said viga 1732 inimest ning hukkus 78 liiklejat. Aasta varem oli raskeid õnnetusi 1382, milles said viga 1736 inimest ja hukkunuid oli 81.

Joobes juhi süül juhtus mullu 148 rasket liiklusõnnetust ehk tunamullusest 19 võrra vähem. Neis sai viga 206 ja hukkus 16 inimest ehk tunamullusest vastavalt 33 ja seitsme võrra vähem.

PPA juhtivkorrakaitseametniku Veiko Kommusaare sõnul oli lõppenud liiklusaastal nii hukkunute kui ka vigastatute arv varasema aastaga võrreldes veidi väiksem. Kahe viimase aasta võrdluses on aga suurenenud inimvigastustega õnnetuste koguarv.

"Vähenenud need hukkunuga õnnetused, mille põhjused seotud alkoholi, ebaõige sõidukiiruse valiku või turvavarustuse kasutamata jätmisega. Alkoholi mõju all juhtide käe läbi hukkus kümme inimest vähem kui mullu," rääkis Kommusaar BNS-ile.

Joobes juhtide osakaalu vähenemisest liikluses kõneleb ka asjaolu, et kuigi politsei on teinud enam kui 50 000 joobekontrolli rohkem kui ülemöödunud aastal, on joobes juhte olnud veidi vähem kui varasemalt.

Lõppenud aastal kontrolliti juhtide joovet ligi 700 000 korral ning avastati ligi 7900 alkoholi mõju all juhti, kinnitas PPA. 

"Viimase kümne aasta jooksul on liiklusõnnetuses hukkunute arv pidevalt langenud, ent viimastel kolmel aastal on see langus olnud väiksem ja olukord pigem stabiilne. Kui ülemöödunud aasta alguses koguni neljakuuline periood, mil traagilisi õnnetusi juhtus vaid üksikuid, siis 2014. aastal oli ainult juunikuu selline, kus hukkus vaid üks inimene," rääkis Kommusaar.  

Alanud aastal jätkab politsei liiklusõnnetuste ärahoidmisel varasemate põhimõtetega. Järelevalves on peatähelepanu all ohtlikud rikkumised, mis seotud kiiruse, turvavarustuse, joobes juhtimise ning kergliikleja ohutusega. Senisest suuremat rõhku paneb politsei 2015. aastal riskeeriva käitumise vähendamisele.

"Liiklusohutuse suurenemise eelduseks on liiklejate koostöö parenemine ning ülbe ja teistega mittearvestava käitumise vähenemine liikluspildis. Olulisemat tähelepanu vajab ka kergliiklejate liiklusturvalisus," rääkis Kommusaar.

Ennetustöös jätkab politsei koostööd maanteeametiga, et teavituse abil muuta inimeste hoiakuid liikluses. "Samuti otsime viise, kuidas laiendada Lõuna-Eestis läbi viidud projektiga, kus alkoholi mõju all roolist avastatud juhid suunatakse rehabilitatsiooniprogrammi," lisas Kommusaar.

Alanud aastast jõustunud karistusseadustiku muudatus lühendab osade vangide karistust ja on ka vange, kelle seadusemuudatus kongist üldse päästab, kirjutas Eesti Päevaleht.

Vanglatel on alates neljapäevast 15 päeva aega teatada muudatustest vangidele, keda need puudutavad, ja edastada andmed ka kohtutele, kuid kohtutele ei ole antud tähtaega, kui kiiresti peab need kohtuasjad üle vaatama.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul selgub jaanuari keskel, kui paljude süüdimõistetute karistuse peavad kohtud üle vaatama, aga tõenäoliselt on neid umbes tuhat ehk ligi pooled.

Siitam-Nyiri märkis, et see arv jaguneb kaheks ebavõrdseks osaks ehk esimesse kuuluvad need, kelle vangistuse ülemmäära uus seadus lühendab või kes pääsevad üldse vanglast välja ning teised on need, kelle jaoks muutub karistuse toonud paragrahv. "Suurem osa isikuid kuulub teise gruppi, kes suure tõenäosusega seaduse muutumise tõttu ei vabane, kuid kohus peab siiski need otsused üle vaatama," ütles Siitam-Nyiri.

Karistusseadustiku seletuskirjas hindab justiitsministeerium, et isikuid, kes praegu istuvad vangis, kuid kelle vangistus kas lüheneb või sootuks lõpeb, on arvestuslikult üle 300.