Kui ööl vastu teisipäeva võib paiguti tulla kuni 22 kraadi külma, siis edaspidi on oodata plusskraade, mida jagub kuni pühapäevani, siis läheb taas jahedamaks, prognoosib ilmateenistus.

Teisipäeva öö hakul on Eesti kohal veel arktilise õhuga kõrgrõhuhari. Sajuta ja vaikse ilma tingimustes langeb õhutemperatuur Eesti lääne- ja põhjaservas -7 kuni -12 kraadini, suuremal osal sisemaast aga -15 kuni -20 kraadini, paiguti -22 kraadini. Pärast keskööd lääne poolt alates õhutemperatuur tõuseb, sest tuul pöördub edelasse ja lõunasse ning tugevneb, pilvisus tiheneb.

Norra merelt on lähenemas aktiivne madalrõhkkond ühes soojema ja niiskema õhuga. Hommikul hakkab alates Loode-Eestist lund sadama. Päeva jooksul levib sadu üle Eesti ja muutub tihedaks, ühtlasi tuiskab. Lääne-Eestis läheb pärastlõunal sadu üle lörtsiks ja vihmaks. Suureneb jäiteoht. Puhub lõuna- ja edelatuul puhanguti 15, rannikul 18 m/s, õhtu poole tuul nõrgeneb ja pöördub läände. Õhutemperatuur tõuseb õhtuks Lääne-Eestis vahemikku 0 kuni +3 kraadi, Kesk-Eestis 0 kuni -3 ja Ida-Eestis -3 kuni -7 kraadi.

Kolmapäeva öösel liigub madalrõhulohk üle Eesti. Sajab lund ja lörtsi, öö hakul võib tuisata. Lääne-Eestis sajab lörtsi ja vihma ning on jäidet. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis vahemikus +1 kuni +3 kraadi, ida pool öö hakul -1 kuni -5 kraadi, hommikuks tõuseb 0 ümbrusse. Päev on enamasti sajuta, vaid Ida-Eestis võib veidi lörtsi sadada. Puhub edela- ja läänetuul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +4 kraadi, vana-aasta õhtul langeb sisemaal kohati veidi alla 0.

Neljapäeval tugevneb Põhja-Euroopa kohal läänevool, mis kannab ka Läänemere äärde sooja õhku lisaks. Eesti jääb enam kõrgrõhkkonna põhjaserva mõjusfääri. Suuremat sadu ei tule, kuid siin-seal tibab veidi vihma. Edela- ja läänetuul on rahutu. Õhutemperatuur on uusaasta ööl vahemikus -2 kuni +2 kraadi, aasta esimesel päeval 0 kuni +4 kraadi.

Reede öösel jõuab Skandinaavia rannikule aktiivne madalrõhkkond. Edelatuul hakkab ka Läänemere ääres tugevnema, hommikuks paisub väga tugevaks, iilid tõusevad rannikul 20 m/s. Lörtsi- ja vihmasadu laieneb üle Eesti. Päevaks liigub aktiivne madalrõhkkond Botnia lahele. Edelatuule puhangud võivad sisemaal üle 15, rannikul üle 25 m/s tõusta. Jätkub vihma- ja lörtsisadu. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel vahemikus 0 kuni +4 kraadi.

Laupäeva öösel eemaldub madalrõhkkond Karjala kohale, päeva peale Venemaa põhjaalade kohale ja Eesti jääb madalrõhkkonna edelaserva. Öösel puhub tormine lääne- ja loodetuul ning sajab lörtsi. Päeva peale jäävad sajuhood harvemaks ja tuul tasapisi nõrgeneb. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel vahemikus -1 kuni +4 kraadi.

Pühapäeval jääb madalrõhkkond Põhja-Venemaa kohale tiirutama ja selle serv ulatub Eestini. Madalrõhkkonna lääneserva mööda kandub põhjakaarest külmemat õhku Eestisse. Vahete-vahel sajab lörtsi ja lund. Lääne- ja loodetuul on puhanguti tugev. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel vahemikus -2 kuni +3 kraadi, sisemaal võib -5 kraadini langeda.

Järgmise nädala esmaspäeval madalrõhkkonna mõju väheneb ja üürikeseks tugevneb kõrgrõhuharja mõju. Kohati sajab veidi lund. Tuul nõrgeneb ja puhub põhjakaarest. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel vahemikus -2 kuni -7 kraadi.

1. jaanuarist jõustuv liikluskindlustuse seaduse muudatus võimaldab liikluskindlustuse juhtumis kannatanul valida, kas nõuda kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt või kahju põhjustaja kindlustusandjalt - seni võis hüvitist nõuda vaid põhjustaja kindlustusandjalt.

Käesoleval aastal võeti vastu liikluskindlustuse uus seadus ning enamik muudatustest jõustus juba 1. oktoobrist, kuid järgmise aasta algusest jõustub märkimisväärne muutus liikluskindlustuse süsteemis. „Kliendil on liikluskindlustuse juhtumi puhul nüüd valikuvõimalus“, selgitas liikluskindlustuse fondi (LKF) juhatuse liige Lauri Potsepp. „Kui tegu on tavalise kindlustusjuhtumiga ja asjaolud on selged, siis võib kannatanu hüvitist nõuda nii oma kindlustusandjalt, kui kahju põhjustaja kindlustusandjalt," selgitas Potisepp.

Tema sõnul annab muutus kliendile võimaluse ajada ka kindlustusjuhtumi korral asju oma kindlustusandjaga harjumuspäraste teeninduskanalite kaudu. Seega tekib liikluskindlustuse lepingu sõlmimisel juurde üks argument, mida kaaluda sobiva kindlustuspartneri valikul. Kindlustusandja valikut hõlbustav kalkulaator on LKF-i veebilehel, vt https://hermes.lkf.ee/.

Vaid erandlikel juhtudel ei saa oma kindlustusandjalt kahju hüvitamist nõuda, näiteks kui kahju suurus ületab 10 000 eurot, juhtumis tekkis ka isikukahju või on vaidlus juhtumi asjaolude üle.

Kui kahju hüvitab kannatanu enda kindlustusandja, siis küsib kahju hüvitanud kindlustusandja väljamakstud hüvitise põhjustaja kindlustusandjalt tagasi.

LKF on koostanud ja oma veebilehel avaldanud täpsema kirjelduse käitumiseks uues olukorras, vt siit http://lkf.ee/images/files/Liiklus_omakahyvitamine_veebitekst2.pdf

Tagamaks klientide sujuvat teenindust on LKF-i nõukogu kehtestanud kindlustusandjate vahelise koostöö eeskirja.

LKF on liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustusandjate poolt asutatud ühing, mille peamine ülesanne on täita liikluskindlu stuse garantiifondi rolli ja ning hallata liikluskindlustuse registrit. LKF hüvitab kindlustamata või tundmatuks jäänud sõidukiga tekitatud kahjud. LKF on lüli liikluskindlustuse rahvusvahelises võrgustikus, täites nii Euroopa Liidu nõuetest tulenevat teabekeskuse ja hüvitusorgani rolli kui ka rahvusliku büroo rolli Rohelise Kaardi süsteemis. LKF-i juures tegutseb ka liikluskindlustuse lepitusorgan.

Pikkade jõulupühade ajal ehk 24. detsembrist kuni 28. detsembrini said esialgsetel andmetel liikluses vigastada 24 inimest, kaks aga hukkusid.

Liikluses oli kõige raskem jõululaupäev, kui viies raskes liiklusõnnetuses vigastada 11 inimest, üks liikleja aga hukkus. Jõulu esimesel pühal sai Eesti eri paigus juhtunud kahes raskes liiklusõnnetuses vigastada kaks inimest.

Kolmes reedel juhtunud inimkannatanutega liiklusõnnetuses hukkus üks ja sai viga neli inimest, laupäeval juhtus aga neli rasket liiklusõnnetust, milles said viga kokku seitse inimest. Pühapäeval inimvigastatutega liiklusõnnetusi polnud.

Kaitseväe 2. jalaväebrigaad on esitanud taotluse saada toetust sõdurite vedamiseks kasutavatasse veokitesse puuduvate pinkide soetamiseks.

2. jalaväebrigaadis on enamiku sõdurite vedamiseks kasutatavate veoautode kastidesse paigaldatud pingid, puuduvate pinkide paigaldamiseks on 2. jalaväebrigaad esitanud väejuhatusele toetusetaotluse, ütles BNS-ile jalaväebrigaadi teabeohvitser nooremleitnant Jaanika Ojakõiv.

Ta märkis, et liiklusseaduse kohaselt tohib kaitseväes ja Kaitseliidus sõitjaid vedada inimeste veoks kohandatud veoautodega, ent seadus ei täpsusta, kuidas veoautod kohandatud peavad olema. Seetõttu lähtub 2. jalaväebrigaad kaitseväe juhataja vastavast ringkirjast, mille kohaselt on veok sõitjate veoks kohandatud siis, kui neil on sobiv istekoht allpool porte ülemist serva ja ühele inimesele on arvestuslikku põrandapinda vähemalt 0,6 ruutmeetrit.

1. jalaväebrigaadi teabeohvitser nooremleitnant Simmo Saar kinnitas, et 1. jalaväebrigaadis kasutatavad sõidukid vastavad kehtestatud nõuetele.

"Kindlasti peame kaitseväes jälgima kõiki kehtivaid ohutusnõudeid ja mööndusi siin teha ei saa," lisas kaitseväe peastaabi pressiesindaja nooremleitnant Roland Murof.

Tänavu augusti lõpus sõitis Võrumaal Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijaid vedanud kaitseväe veoauto kraavi ja läks kummuli, vigastada sai õnnetuses viis autokastis olnud ajateenijat.

Õnnetus juhtus Võru vallas Puiga küla lähedal asuval kruusateel, kus 26-aastase ajateenija juhitud kaitseväe veoauto MAN kaotas pehme teeserva tõttu juhitavuse ja vajus kraavi külili. Sõiduki kastis olnud kolm inimest said esmaabi kohapeal ja kaks viis kiirabi Tartu Ülikooli kliinikumi.

Autot juhtis kaheksa kuud teenistuses olnud ajateenija, kellel on vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus ning ta oli kaine. Autojuht õnnetuses vigastada ei saanud.

Sõidukiga veeti ajateenijaid peale õppuse lõppu väeossa ja autos viibis sellel ajal umbes 30 ajateenijat.

Kaitsevägi karistas ajateenijast autojuhti noomitusega ning lisaks määras politsei talle viie vigastatuga liiklusõnnetuse põhjustamise eest rahatrahvi suurusega 52 eurot.

Lisaks saatis Võru politseijaoskond Lõuna kaitseringkonnale märgukirja, kus viitas, et avarii teinud sõiduk ei ole kohandatud inimeste veoks, kuna sel puudusid kastis istmed. Lisaks viitas politsei, et kaitseväes ja Kaitseliidus tohib sõitjaid vedada veoautoga juht, kel on vastava kategooria juhtimisõigus ning kel on vähemalt kuuekuuline veoauto juhtimise kogemus. Antud juhul oli sõiduki roolis mees, kelle sõidustaaž oli väiksem kui kuus kuud.