Ilmateenistuse teatel oli 2014. aasta viimase poole sajandi üks kuivemaid ja soojemaid, olgugi et 17. juunil sadas mitmel pool lund, lörtsi ning Väike-Maarjas mõõdeti sama päeva pärastlõunal vaid 0,3 kraadi sooja.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli möödunud aastal 7 kraadi, mis on 1,4 kraadi normist kõrgem. Keskmine sajusumm oli 591 millimeetrit ehk 55 millimeetrit normist vähem – sademetenappuselt annab see tulemus 17. koha alates 1961. aastast, selgub Keskkonnaagentuuri ja ilmateenistuse statistikast.

Väga soe ja päikesepaisteline 19. mai tõi Eestile uue maikuu soojarekordi: Kunda ilmajaamas tõusis maksimaalne õhutemperatuur 33,1 kraadini. Kõige soojem kuu oli mullu aga juuli, mille keskmine õhutemperatuur ulatus tavapärase 16,7 asemel 19,6 kraadini. Juuli oli ka kõige päikselisem kuu, mil päike paistis tavapärase 280 tunni asemel pea 357 tundi. Ühtlasi oli tegemist päikeselisima juuliga alates 1961. aastast. Ka septembris paistis päike 210 tundi, mis on 56 tundi normist enam. Kõige vähem päikesepaistet oli mullu Kuusikul, kus 112 päeval ei paistnud päike ühtegi minutit.

Alates 23. juulist kujundas Eesti ilma kuumalaine ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis paljudes paikades mitmel päeval järjest 30 või enamagi kraadini. Augusti alguseni püsinud südasuvine soojus tõi erinevatesse kohtadesse uued augustikuu soojarekordid – nii mõõdeti 4. augustil Lääne-Nigulas aasta tipptemperatuuriks 33,5 kraadi ning Virtsus ja Haapsalus 33 kraadi.

Aasta sajuseim päev oli 12. juunil Pakril, kus sadas päevaga maha 56,7 millimeetrit, mis on rohkem kui sealne juunikuu sajunorm. Kõige sajusem kuu keskmiselt oli august, mille 125-millimeetrine sademetehulk ületas normi 49 millimeetri võrra. Pärnu-Sauga ilmajaamas sadas augusti jooksul vihma 208 millimeetrit, mis on 72-millimeetrisest augusti sajunormist 136 võrra rohkem. Mullu sügis oli alates 1961. aastast alates aga kõige kuivem ja sademed katsid 199-millimeetrisest sügisnormist vaid 97 millimeetrit ehk vähem kui poole. Poole sajandi sajuseim sügis oli 1981. aastal, kui vihma sadas 262 millimeetrit ehk 63 millimeetri võrra normist rohkem.

Eelmise aasta kõige külmem kuu oli jaanuar, mille keskmine temperatuur oli normatiivsest -4 kraadist 2,6 kraadi võrra madalam ehk -6,4. Külmim päev oli 23. jaanuaril Jõhvis, kus termomeetrinäit langes 25,9 pügalat alla nulli. Aasta kõige paksem lumikate oli aga 17. jaanuaril Sämis ja ulatus 38 sentimeetrini.

Ilmateenistus prognoosib pühapäevaks lume- ja lörtsisadu ning kohati väga tugevaid tuulepuhangud.

Ööl vastu pühapäeva on pilves selgimistega ilm ning sajab lörtsi ja lund. Mitmel pool tuiskab ja teed muutuvad kohati libedaks. Puhub loodetuul 7-12, puhanguti 15-17 meetrit sekundis. Saartel ja rannikul on tuulekiirus 12-17, puhanguti 20-25 meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb vahemikku -3 kuni +2 kraadi. Peipsi järvel puhub loodetuul 9-12, puhanguti 17 meetrit sekundis. Sajab lörtsi ja lund ning nähtavus halb. Õhutemperatuur on 0 kuni -2 kraadi.

Pühapäeva päeva on pilves ilm. Mandril sajab lund, ent saartel esineb ka lörtsi. Mitmel pool tuiskab ja teed muutuvad libedaks. Õhtupoolikul sajud harvenevad. Puhub loode- ja põhjatuul 6-10, puhanguti 14 meetrit sekundis. Saartel ja rannikul on tuulekiirus 12-17, puhanguti 20-25 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on mandri siseosas -1 kuni -6 kraadi. Saartel ja läänerannikul on oodata 0 kuni +2 kraadi. Peipsi järvel puhub loode- ja põhjatuul 7-10, puhanguti 13 meetrit sekundis. Sajab lund ja nähtavus mõõdukas või halb. Külma on oodata -2 kuni -4 kraadi.

Eesti Looduskaitse Seltsi (ELS) eestvedamisel valiti 2015. aasta loomaks metssiga, kelle arvukus on viimaste aastate jooksul olnud kõrgem kui kunagi varem.

"Metssigu ei ole Eesti metsades kunagi varem nii palju olnud kui viimaste aastate jooksul. Sigade suur populatsioon, mida ei suudeta ohjata, on probleemiks nii meil kui ka paljudes teistes Euroopa riikides," vahendas keskkonnaministeerium BNS-ile Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhataja Peep Männili sõnu.

Metssigade arvukuse langetamine oleks nii põllumajandusele kui ka looduskeskkonnale metssigade tekitatavate ulatuslike kahjustuste riski vähendamiseks hädavajalik. Mõõdukam asustustihedus on parem ka metssigade endi käekäigu seisukohast, sest nii ei levi võimalikud taudid, näiteks aafrika seakatk, nii jõudsalt.

Jahimeeste hinnangul oli möödunud aasta kevadel metssigade arvu poolest esikohal Lääne-Virumaa 1910 seaga. Järgnesid Raplamaa 1760 metsseaga, Viljandimaa 1750 metsseaga, Harjumaa 1670 metsseaga ja Pärnumaa 1500 metsseaga. Viimase hinnangu kohaselt on sigade arvukus veidi langenud.

Ülemöödunud aasta jahihooajal kütiti Eestis kokku 20 885 metssiga. Kuigi tegemist on läbi aegade ühe kõrgema metssigade küttimismahuga, on see võrreldes aasta varasemaga enam kui 3000 isendi võrra väiksem.

Aasta looma on Eestis valitud kolmel korral: 2013. aastal oli aasta loomaks hunt ja möödunud aastal viiger.

Vabadussõjas langenud 5000 inimese mälestuseks helisevad laupäeval üle Eesti kirikukellad.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse kirikukellade helinaga üle kogu Eesti, vaikuseminutiga raadioprogrammides ning laevaviledega sadamates. Kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad asetavad pärjad Vabadussõja mälestussammastele kõikjal Eestis, teatas kaitseministeerium BNS-ile.

Täna meenutatakse 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu ja mälestatakse Vabadussõjas võidelnuid.

3. jaanuaril 95 aastat tagasi vaikisid Vabadussõjas relvad ja Eesti oli sõja võitnud. Mälestustseremoonial kõnelevad kaitseminister Sven Mikser, Tallinna Reaalkooli õpilane Katariina Sofia Päts ning Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja Igor Kopõtin.

31. detsembril 1919 jõuti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahelistel läbirääkimistel vaherahu sõlmimiseni, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist Eesti ja Nõukogude Vene rindel 3. jaanuaril 1920 kell 10.30. Kuu aega hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eesti- ja välismaalasi.