Menu

Uuest aastast tõuseb õpetajate miinimumpalk 900 euroni

FOTO: VTUuest aastast jõustuvad haridusvallas mitmed seadusemuudatused, muu hulgas tõuseb õpetajate miinimumpalk 900 euroni ning gümnasistid hakkavad saama koolilõunatoetust.

1. jaanuarist jõustuvate seadusemuudatustega paraneb alushariduse kättesaadavus, koolilõunatoetust hakkavad saama ka gümnasistid, laieneb õppetoetuste saajate ring, õpetajate miinimumpalk tõuseb 900 euroni ja kõrgkoolide akadeemilise personali ning teadustöötajatega sõlmitakse edaspidi tähtajatud töölepingud, teatas BNS-ile haridus- ja teadusministeerium.

Uuest aastast rakenduvad koolieelse lasteasutuse seaduse muudatused, mille järgi võib omavalitsus lapsevanema soovil ja nõusolekul võimaldada 1,5–3-aastastele lastele lasteaiakoha asemel ka lapsehoiuteenust. Ka on seaduses sätestatud õpetaja või õpetaja abi ning laste suhtarvud rühmas.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste alusel makstakse edaspidi koolipidajatele koolilõunatoetust ka umbes 22 000 gümnaasiumiõpilasele.

Põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate miinimumpalk tõuseb 1. jaanuarist 800 eurolt 900 eurole, kusjuures iga täistööajaga töötava õpetaja ametikoha kohta antakse omavalitsustele ja erakoolide omanikele toetust keskmiselt 1080-eurose brutopalga maksmiseks.

Õppetoetuste ja õppelaenu seadus täieneb uue õppetoetuse liigiga – lisandub vajaduspõhine eritoetus ning vajaduspõhise õppetoetuse senised taotlemistingimused muutuvad paindlikumaks. Vajaduspõhine eritoetus võimaldab maksta üliõpilastele, kelle sotsiaalmajanduslik olukord on järsult halvenenud, toetust 135 eurot kuus. Kui praegu on õppetoetuse saamise üheks tingimuseks õppekava täitmine semestris saja protsendi ulatuses, siis uuest aastast on võimalik toetust taotleda ka neil, kes täidavad õppekava vähemalt 75 protsenti.

1. jaanuarist jõustuvad ka ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muudatused, mille kohaselt sõlmitakse kõrgkoolide akadeemilise personali ning teadustöötajatega edaspidi üldjuhul tähtajatud töölepingud, mis suurendab töötajate ametikindlust. Seni sõlmiti kuni viieaastasi tähtajalisi töölepinguid. Samas pannakse seadusemuudatustega teadusasutustele ja kõrgkoolidele kohustus teadustöötajaid ning õppejõude vähemalt kord viie tööaasta jooksul atesteerida.

LOE VEEL

LOE VEEL

20 PÄEVA ENIMLOETUD