EESTI UUDISED BNS

Padar: piimatootjate olukord võiks paraneda aasta teises pooles

Ivari Padar FOTO: VTPõllumajandusministri Ivari Padari sõnul võiks Eesti piimatootjate olukord leevendust leida aasta teises pooles, kui õnnestub uusi turge leida ja piima hind Euroopas tõuseb.

"Kindlasti tuleb 2015. aasta esimene poolaasta [piimatootjatele] keeruline. Ei saa teha ühtegi illusiooni. Tahaks loota, et teises kvartalis hakkab taastumine," ütles Padar BNS-ile. "Euroopas on hinnad naeruväärselt madalale läinud ja pikalt need ei saa nii madalal olla. Eks neid kriise on ka varem nähtud ja mingil hetkel hinnad hakkavad tõusma."

"Uute turgude leidmiseks töö käib tihedalt ja 20. jaanuaril saabub siia Hiina asepõllumajandusminister. Täpselt sama moodi käib töö edasi Jaapani turul ja kõikidel ümbruskonna turgudel. Igal juhul ei saa teha panuseid Vene turu avanemisele või mitte avanemisele – pigem on meil kõigil rahulikum ja mõistlikum kui ütleme, et seda turgu ei ole," lisas ta.

"Väga stabiilselt, pikaajaliselt ja mõistlikult tegutsevatele ettevõtetele tuleb raske aasta, aga jäädakse ellu. Kindlasti on väga raske olukord ettevõtetel, kellel on juba varasematest otsustest näiteks kohustused pankade ees, või midagi muud," rääkis Padar. "Üks mis on selge – need hinnad, mis olid detsembri teises pooles, sealt enam alla pole võimalik minna."

Põllumajandusministri sõnul aitab kindlasti olukorda piimasektoris ka stabiliseerida Euroopa Liidu 6,9-miljonise täiendava piimatoetuse väljamaksmine Eesti piimatootjatele veebruari keskel.

Suuremad lapsetoetused jõuavad alates reedest peredeni

Pilt on illustratiivne FOTO: VTPeredele laekuvad alates reedest suuremad lapsetoetused, mis esimese ja teise lapse puhul on senise 19,18 euro asemel 45 eurot ja kolmandast lapsest alates sajast eurost kuus.

"Sotsiaaldemokraatide jaoks on oluline iga laps, mistõttu keskendume iga lapse toetamisele. Soovime, et lapse sündimine perre ja lapse võimete väljaarendamine ei jääks pere rahaliste võimaluste taha kinni ning kavatseme peretoetusi ka edaspidi suurendada, " ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhatuse liige Urve Palo.

Sotsiaaldemokraadid soovivad tõsta pere esimese ja teise lapse toetuse 75 eurole ning tagada igale lapsele 25 eurot kuus huvi- ja spordiringides osalemiseks ja kultuuriüritustest osavõtmiseks.

"Soovime, et Eestis sünniks rohkem lapsi ning et lasterikastel peredel oleks suurem kindlustunne. Seetõttu soovime lasterikka pere toetuse tõsta 200 euroni kuus ja maksta seda juba alates kolmest lapsest perekonnas. Seega saaksid kolme- ja enama lapsega pered lisaks esimese ja teise lapse 75-eurosele ning kolmanda ja järgneva lapse 100-eurosele lapsetoetusele ka lasterikka pere toetust," lisas Palo.

Maanteeamet hoiatab libedate teelõikude eest

Foto: VTMaanteeamet hoiatab autojuhte libedate teelõikude eest ja manitseb lörtsisajus tähelepanelik olema.

Reede varahommikul on sõiduolud põhi- ja suurematel tugimaanteedel valdavas osas head, kuid Kirde-, Kagu- ja Lõuna-Eestis kohati jätkuva lume- ja lörtsisaju ning vihma tõttu muutlikud, teatas amet BNS-ile. Arvestada tuleb nii lumiste kui miinuspoolel olevate teepinnatemperatuuride tõttu libedate lõikudega. Samuti on lumised ja libedad kõrvalmaanteed. Liiklemist häirib ka kohati esinev tihe udu.

Prognoositavalt päeva jooksul vihma- ja lörtsisadu jätkub ning teedel püsib libeduse oht.

Tartu Maratonile on registreerunud 5045 suusatajat

Foto ERAKOGU

Veebruari keskel peetava 43. Tartu Maratoni 63- ja 31-kilomeetristele distantsidele oli kolmapäevaks registreerunud vastavalt 4170 ja 875 suusatajat.

15. veebruaril sõidetava maratoni 63-kilomeetrisele distantsile on registreerunud 4170 suusatajast on 3652 mehed ja 518 naised, ütles BNS-ile klubi Tartu Maraton sekretariaadi juht Aet Nurk. Pikale distantsile registreerunud meeste keskmine vanus on 43 ja naistel 40 aastat.

Kõige enam on pikale distantsile registreerunud suusatajaid Eestist (3342 suusatajat), järgnevad Venemaa (210), Soome (139) ja Rootsi (103). Kokku soovib Tartu Maratoni pikemat distantsi sõita suusatajaid 27 riigist.

31 kilomeetri pikkusele distantsile on registreerunud 875 suusatajast on 470 mehed ja 405 naised. Lühemale distantsile registreerunud meeste keskmine vanus on 45 ja naistel 40 aastat.

Kõige enam on lühemale distantsile registreerunud suusatajaid Eestist (726 suusatajat), järgnevad Soome ja Läti (mõlemast riigist 25 suusatajat) ning Rootsi (20 suusatajat). Kokku soovib maratoni lühemat distantsi sõita suusatajaid 22 riigist.

 

MTA pidas mullu kinni 11 laadungit kahtlast diislit

FOTO: VTMöödunud aastal pidas maksu- ja tolliamet (MTA) kinni 11 veokit, mis üritasid ilma aktsiisimakse tasumat diislikütuse sarnast määrdeõli Eestisse tuua.

Viimati peeti kahtlane veok kinni sügisel 26 000 liitri diislikütusega, millelt arvestuslik aktsiis on 10 216 eurot. Tagatisi kütusesarnasele tootele määrati 2014. aastal kolmel juhul kokku summas 24 028,53 eurot, ütles ameti avalike suhete juht Rainer Laurits BNS-ile.

Ühtekokku tabati Eestis mullu 219 000 liitrit diislikütust, mille eest arvestuslik aktsiis oli 86 216 eurot.

Alates aprillist sai maksu- ja tolliamet täiendavad õigused mootorikütustega sarnaste kemikaalidega toime pandavate pettuste tõkestamiseks. MTA-le anti õigus nõuda kõnealuste kemikaalide edasisel käitlemisel aktsiisitagatise esitamist ehk teatud juhtudel maksustada kõnealuseid kemikaale ka aktsiisiga ning kemikaale asjaolude selgitamiseni kinni pidada.

Kui tagatise nõudmisel ei ole seda 30 päeva jooksul MTA-le esitatud, võidakse kinni peetud kemikaalid ameti poolt hõivata ning realiseerida tollioksjonil.

Põlva linnas hukkus tulekahjus inimene

EkraanitõmmisPõlvas Uuel tänaval asuva maja korteris puhkes kolmapäeva õhtul tulekahju, kustpäästetööde käigus toodi välja kaks kannatada saanud meest, kellest üks suri saadud vigastustesse teel haiglasse.

Kolmas korteris viibinud mees, kes pääses vigastusteta, aidati korterist välja enne päästjate sündmuskohale jõudmist, teatas Lõuna päästekeskus BNS-ile.

Kolmapäeval kell 18 teatati Häirekeskusele, et Põlva linnas Uuel tänaval põleb teise korruse korteris prügi. Kohale saadeti päästjad Põlva ja Võru päästekomandost.

Päästjate saabudes tuli viiekorruselise kortermaja teise korruse korteri purunenud akendest suitsu. Avatud oli ka korteri uks, kust levis suits maja trepikotta, mis takistas ka ülemistes korterites viibinud inimestel hoonest väljuda. Koheselt sisenesid kaitsevarustuses päästetöötajad põlevasse korterisse.

Kell 18.14 toodi korterist välja tulekahjus kannatada saanud keskealine mees, kes anti üle kiirabile. Paari minuti pärast leiti korterist veel üks kannatanu, kes suri saadud vigastustesse teel haiglasse. Kohapeal selgus, et korteris viibis põlengu ajal ka kolmas mees, kes pääses vigastusteta. Tema aidati korterist välja enne päästjate saabumist.

Põleng saadi kontrolli alla kell 18.21 ja seejärel alustati hoone trepikoja ja korterite tuulutusega, mille käigus paluti ka ülemiste korruste korterite elanikel ajutiselt kodudest lahkuda. Kui ruumid olid üle kontrollitud ja suits ruumidest välja juhitud, lubati elanikud tagasi kodudesse.

Tulekahju tagajärjel sai tulekahjustusi põlenud korteri üks tuba ning suitsukahjustusi kogu korter. Korteris puudus ka töökorras suitsuandur.

Õnnetuse täpsemad asjaolud ja tekkepõhjused selgitab uurimine.

Tulekahjudes on sel aastal Eestis hukkunud 5 inimest.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD