Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu (EPTAÜ) kinnitusel soovib riik lõpetada päästjatele öötöö eest lisatasu maksmise ning ametiühing sellega ei nõstu.

EPTAÜ juhatuse liige Toomas Suigusaar märkis, et olles äsja teavitanud avalikkust päästjate palgatõusust ja enneolematult suurest arvukusest, on päästeamet nende positiivsete uudiste varjus juba mõnda aega aktiivselt tegelenud töölepinguseaduse ja kollektiivlepinguga sätestatust mööda hiilimisega.

"Peale asja avalikuks tulemist kõlanud põhjendused ei kõla veenvalt ja tunduvad otsitutena. Nimelt on päästeametil plaanis kaotada öisel ajal töötamise eest päästjatele makstav lisatasu, mille maksmise kohustus tuleneb töölepingu seadusest. Lisaks sellele sisaldub öötundide eest lisatasu maksmise kohustus 2014. aasta lõpus sõlmitud kollektiivlepingus," rääkis Suigusaar.

Tõenäoliselt neist dokumentidest möödahiilimiseks ongi Suigusaare sõnul päästeamet eesotsas peadirektoriga ja koos siseministeeriumi ametnikega esitanud päästeteenistuse seaduse muutmise eelnõu sellisel kujul.

"Enamik päästjaid töötab tavalise töölepingu algusel. Päästjate ametiühing on korduvalt juhtinud riigikogu liikmete tähelepanu selle eelnõu kahjulikkusele, kuid kahjuks toimub ikkagi 21. jaanuaril eelnõu esimene lugemine. See muudatus ei mõjuta mitte ainult päästjaid, vaid kogu koosseisu, kes on pidevas operatiivvalmiduses," seisab ametiühingu pöördumises.  

Öötundide lisatasu kaotamise mõttekust pole päästjate kinnitusel ei päästeamet ega selle peadirektor Tammearu suutnud veenvalt põhjendada. "Jagatud on arusaamatuid ja umbmääraseid selgitusi, mille järgi soovitavat päästeteenistuse töötasusid muuta võrreldavateks muude valdkondade töötasudega. Kas selleks on tõesti vaja muuta seadust? Kas selleks käis päästeameti juhtkond riigikogu õiguskomisjonis eelnõud kaitsmas? Seda kõike vaid selleks, et muuta päästeteenistuse palgad võrreldavateks?" küsib ametiühing.

Suigusaare sõnul pole seda võimalik uskuda. "Jääb ülesse küsimus, milleks siis on vaja põhjaliku aruteluta hävitada päästeteenistuse tööõhkkonda? Tundub, et öötasu arvelt püütakse vähendada palgakulu või on olemas mingi kaugemaleulatuv plaan, mida hetkel veel kiivalt varjatakse," lisas ta.

Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing rõhutab, et päästjad ei räägi praegu palgatõusust, vaid soovivad säilitada olemasolevat töötasu. "Samuti on raske nimetada päästeameti juhtkonna sellist tegevust heauskseks. Astume otsustavalt vastu katsetele meie töötasuga mängida," seisab ametiühingu pöördumises.

Eesti Haigekassa tänavune eelarve on 952,7 miljonit eurot, mis on 5,1 protsenti enam kui möödunud aastal.

Suurima osakaalu haigekassa tervishoiuteenuste eelarves moodustab eriarstiabi teenuste rahastamine, milleks on käesoleval aastal planeeritud 549 miljonit eurot. Eriarstiabi eelarvekasv võrreldes möödunud aastaga on ligi 26 miljonit eurot ehk 5 protsenti, teatas haigekassa.

Tervishoiutöötajate palgakasvu osa teenuste hindades on 27 miljonit eurot.

"Kasvu on peamiselt mõjutanud haigekassa nõukogu poolt toetatud tervishoiutöötajate palgatõus ning tervishoiuteenuste loetelu kaasajastamine, uute teenuste lisandumine ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisega seotud tegevused," seisab teates.

Üldarstiabi rahastus kasvab käesoleval aastal ligi 8 protsenti, moodustades 92 miljonit eurot. Üldarstiabi peamine kasv tuleneb 2015. aastast lisanduvast uuest, niinimetatud teraapiafondist, perearsti kvaliteedi lisatasu süsteemi muutusest, teise pereõe teenuse rakendamise kasvust ja uuringufondi piirmäära kasvust 5 protsendi võrra.

Õendusabi rahaliseks mahuks on 2015. aastal planeeritud 27 miljonit eurot, mis on 13 protsenti suurem võrreldes 2014. aastaks planeerituga.

2015. aasta hambaravi eelarveks on planeeritud 22,6 miljonit eurot, mis on võrreldes 2014. aasta eelarvega 6 protsenti rohkem. Haigekassa hambaravi eelarve sisaldab peamiselt alla 19-aastaste laste ja noorte hambaravi ja hambahaiguste ennetamise kulusid.

Soodusravimite hüvitamiseks on 2015. aasta eelarves ette nähtud 111,6 miljonit eurot, mis on 1,6 miljoni euro võrra suurem 2014. aasta eelarvest. Meditsiiniseadmehüvitisteks on planeeritud 9,4 miljonit eurot, mis on 4% protsenti enam kui möödunud aastal.

Ajutiste töövõimetushüvitise maksmiseks haigekassa kindlustatule on käesoleval aastal planeeritud 102,6 miljonit eurot, mis on 2014. aasta eelarvest 6 protsenti suurem. Eelarvekasv on tingitud peamiselt keskmise päevapalga suurenemisest.

Võrgustiku Euroopa Kultuurilinnad Eestis eestvedaja ja Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut annab laupäeval Põlvale üle lõõtspillipealinna tiitli.

Ettepanek tiitli omistamiseks lähtuski võrgustikust, kus Põlva on üks aktiivsemaid osalisi, teatas Tallinna volikogu BNS-ile.

Põlvas on elavana hoitud lõõtspilli valmistamise ja mängimisega seotud rahvuslikke traditsioone ning säilitatud pillimeistri August Teppo pärandit. Põlva muusikakoolis on mõne aasta jooksul õppinud lõõtspillimängu rohkem kui sada huvilist, lisaks korraldab seal tegutsev MTÜ Lõõtspilliselts ka lõõtspilli valmistamise meistrikursusi. Tänavu juulis toimub Põlva Intsikurmus viiendat korda kogu Eesti rahvamuusikaelu rikastav rahvusvaheline lõõtspillipidu Harmoonika. 

Lõõtsapealinna ja muusika-aasta 2015 avasündmuseks saab laupäeval Põlva kultuuri- ja huvikeskuses toimuv kontsert-õpituba "Avatud lõõtsad". See pakub võimalust tutvuda Teppo lõõtspillimuuseumi väljapanekuga, vaadata nii lõõtsa sisse kui ka proovida ise lõõtspillimängu ning kuulata ka lõõtsamuusikat Eesti parimate mängijate esituses.

RMK on puhastanud kahe ja poole kuuga veerandi Eesti kagupiirist ja kuigi suurem osa tööst ootab alles ees, siis ollakse töö teostaja väitel graafikus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Politsei- ja piirivalveameti sõnul on läbirääkimised eramaa omanikega sujunud seni hästi ja praeguseks on üle poole maaomanikest andnud nõusoleku puhastada võsa piiri ääres ka nende kinnistul.

Oktoobri lõpust tänase päevani on puhastatud Eesti-Venemaa piiriäärsetel maadel võsa 270 hektarist 80 hektarit, mis on küll ainult 20 kilomeetrit 136-st, kuid tööde juht Raivo Võlli ütles, et praegu on tehtud töid kõige laiematel aladel ja edasi tulevad kilomeetrid juba hõlpsamini.

Puhastustööd piiril peaksid valmis saama 1. juuniks.