Öösel töötamise lisatasude kadumist vastustav päästjate ametiühing kavatseb korraldada meeleavaldusi Toompeal ning päästeameti ning suuremate erakondade peakontorite ees.

Päästeala töötajate ametiühing teatas BNS-ile, et ei pea piisavaks päästeameti juhtkonna poolt ametiühingule saadetud täiendavaid materjale päästetöötajate öösel töötamise lisatasude põhipalga hulka arvamise kohta. Ametiühing teatas, et on kindlalt selle seadusemuudatuse vastu.

Ametiühing alustab päästjate toetuseks allkirjade kogumise ning samuti hakkab ette valmistuma meeleavaldusi Toompeal ning päästeameti ja suuremate parteide peakontorite ees.

Töötukassa tellitud uuringu kohaselt on tööotsijate rahulolu töötukassa teenustega kõrgem kui eales varem.

Kõigis büroodes on tööotsijate poolt meenutatud esmamulje büroost kas väga hea või pigem hea ja negatiivseid hinnanguid esines väga vähe. Kokkuvõttes on hinnangud võrreldes varasemaga kergelt paranenud. Madalaim oli see 2011. aastal ja läinud aastal olid need kõrgemad kui kunagi varem.

Konsultantide töö teguris ollakse väga või pigem rahul kõigi komponentidega, enam teavitamise ja esmase kontakti loomisega (95 protsenti küsitletuist), kuid ka ülejäänud komponentides on tulemus kõrge.

Nõustamise sisu teguris ollakse enam rahul kliendi kuulamise ja probleemidesse süvenemisega (92 protsenti), vähem aga sobivate tööpakkumiste vahendamisega (82 protsenti).

Teenindusprotsessi teguris on rahulolu taas kõrge kõigis komponentides ulatudes 89-92 protsendini. Teeninduskeskkonna teguris on rahulolu kõigi komponentidega taas 91-92 protsenti.

Suhtluskanalite teguris on rahulolu kõrge nii kodulehe, iseteeninduskeskkonna kui infotelefoniga. Samas on hinnata erinevate kanalit kasutanute hulk väga erinev. Neist, kes ei kasuta iseteeninduskeskkonda vastas 46 protsenti, et teab milliseid võimalusi see sisaldab, 24 protsenti vastas, et ei tea ning 31 protsenti jättis vastamata.

Neis rahulolu tegurite komponentides, mille sõnastus jäi samaks ja kus seega on võimalik tulemusi võrrelda varasemaga, on näha, et rahulolu hinnangud on võrreldes 2013. aastaga paranenud. Samuti on näha tendents, et mida madalam oli hinnang 201. aastal, seda suurem on olnud hinnangu paranemine nüüd.

Vaadeldud viiest rahulolu tegurist hindavad tööotsijad kõige olulisemaks konsultandi tööd, mida esimesena nimetas 36 protsenti ja nõustamise sisu, mida nimetas 28 protsenti. Ülejäänuid peetakse selgelt vähemtähtsaks. Võttes juurde ka tähtsuselt teiseks hinnatud tegurid, on kahe esimese tulemus suhteliselt võrdne, ehk esimese ja teisena nimetatud kombineeruvad. Mõlemat tähtsaimat tegurit üldistades võib öelda, et tegemist on nii-öelda teenuse sisulise küljega ning ülejäänud on rohkem või vähem kõrvaltegurid.

Tööotsijate üldine rahulolu lihtindeks, mis on saadud viie teguri kokkuvõttena, on 90 palli, ehk viis palli kõrgem kui 2013. aastal, mill indeks saadi kolme teguri kokkuvõttena. Seejuures on rahulolu kõrge kõigis tegureis - madalaim nõustamise sisuga (87 palli).

Seega on 2014. aasta tööotsijate rahulolu indeks töötukassa teenusega kõrgem kui kunagi varem. Võimalik, et osaliselt on tegu üldisest tööturu situatsioonist ehk madalast tööpuudusest tulenevate kaudsete mõjudega, aga samas ei saa eitada, et töötukassa teenusega ollakse siisk väga rahul.

President Toomas Hendrik Ilves ütles reedel USA telekanalile CNBC, et Ukrainas toimuvale sarnanev Venemaa sissetung Eestisse on kujuteldamatu.

Ilvese sõnul ei eksisteeri sobivat konteksti Venemaa sissetungiks Eestisse. "Eestis ei ole separatism probleemiks," lausus riigipea.

Hea elujärg ja Euroopa Liidu liikmesus on venekeelse elanikkonna jaoks stiimulid Eestisse jäämiseks, lausus Ilves.

Jaapanis visiidil viibiva Eesti piimaliidu juhatuse esimehe sõnul on Eesti jõudnud lähedale võimalusele müüa 25 protsenti juustutoodangust Jaapani turule.

Eesti Piimaliidu ja E-Piima juhatuse esimees Jaanus Murakas on Jaapanis külastanud mitmeid võimaliku tulevase Jaapani koostööpartneri Marubeni korporatsiooni kliente ning andnud ülevaate Eesti piimaturust. "Jaapanis äri alustamiseks tuleb teha palju eeltööd, millega oleme viimased viis kuud väga aktiivselt tegelenud. Visiidi käigus oleme jõudnud kokkulepeteni saata Jaapanisse juustu proovipartiid," ütles Jaanus Murakas pressiteate vahendusel. "Eesti töösturid on valmis Jaapanisse müüma kuni 25 protsenti juustutoodangust, praegu täpsustatakse koguseid ja hindu," lisas ta.

"Marubeni korporatsioon, mille kaudu Eesti piimatöösturid loodavad Jaapani turule jõuda, hindab kõrgelt Eesti piimatööstuste kvaliteeti ja näeb siin suurt potentsiaali. Jaapani visiidi käigus on mitu suurt sammu edasi astutud ning nüüd on jäänud kokku leppida veel detailides," ütles väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling.

Ta lisas, et Eesti Piimaliidu liikmed on Jaapani suunal teinud algusest peale väga head koostööd ning arvestanud Jaapani turu eripäradega. "Jaapani turule minek võib võtta mitu aastat, kuid tänu meie senisele heale koostööle Marubeni korporatsiooniga on Eesti piimatöösturitel olnud võimalus läbirääkimistega tavapärasest märksa kiiremini edasi liikuda, juba mõne kuuga on jõutud tehingutele üsna lähedale," märkis Sulling.

Nii minister Anne Sulling kui Jaanus Murakas tõid välja, et kui Jaapani ettevõtetega õnnestub kokkuleppele jõuda, on Eesti leidnud endale pikaajalise ja lojaalse partneri.

Mullu tootsid Eesti piimatööstused 40 000 tonni juustu, mida on 8,7 vähem kui aasta varem, selgub reedel avaldatud statistikaameti andmetest.

Marubeni kontserni käive oli viimasel majandusaastal 132,4 miljardit USA dollarit ja puhaskasum 2 miljardit USA dollarit. Marubenil on kokku 120 esindust rohkem kui 65 riigis. Korporatsioon tegutseb 12 erinevas tööstussektoris, alates toiduainetetööstusest ja lõpetades energeetika- ja metallitööstusega.