Reformierakondlasest riigikogu liige ja endine rahandusminister Jürgen Ligi ületas neljapäeval autoga sõites lubatud kiirust ja jäi politseile vahele.

Ligi teatas rikkumisest ise sotsiaalmeedias. "113 km/h 90 alas. Palun vabandust. Pea Viljandini sõitsin kiiruspiirajaga, et mõte saaks uidata, aga too uitas ka kiiruspiiraja juurest ära. Eriti valel hetkel. Väga mõtlematu must," kirjutas Ligi Facebookis.

Facebook:

113 km/h 90 alas. Palun vabandust.
Pea Viljandini sôitsin kiiruspiirajaga, et môte saaks uidata, aga too uitas ka kiiruspiiraja juurest ära. Eriti valel hetkel. Väga mõtlematu must.

Kohus saatis neljapäeval 28 päevaks aresti mehe, kes vandaalitses ja lõhkus kahel korral Võrumaal sõidukeid.

Mullu 26. detsembril sõitis juhtimisõiguseta 32-aastane Rainis Võrumaal Raiste-Osula-Varese teel Volkswageniga teelt välja kraavi, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Sündmuskohale saabunud politsei soovis tuvastada mehe võimalikku joovet, kuid too muutus agressiivseks ja lõhkus tahtlikult ära politseiauto laevalgustid ning jätkas vandaalitsemist ka teises politseisõidukis.

Kuu hiljem 26. jaanuaril sai politsei teate, et Võru vallas Parksepa alevikus Männi tänaval lõhub korteri ukse taga joobes ja tundmatu mees. Politseinik selgitas, et tegemist oli sama Rainisega, kes oli ust mitu korda jalaga lüües selle lõhkunud. Samuti kahjustas ta maja ette pargitud Volkswagen Golfi. Politsei viis mehe arestimajja ning alustas väärteomenetlust. Mõni päev hiljem astus mees kohtu ette.

Neljapäeval Võru kohtumajas peetud istungil määras kohus Rainisele varavastaste süütegude toimepanemise eest karistuseks 28 arestipäeva. Kohtuotsus on vaidlustatav seitsme päeva jooksul.

Rainisel on varasemast neli kehtivat kriminaalkaristust erinevate rikkumiste eest. "Oma tegudega näitas ta oma suhtumist õiguskorda ja kuna eelnevad karistused ei ole loodetud mõju avaldanud, tuleb karmimat karistust rakendada,“ ütles Võru politseijaoskonna vanemliikluspolitseinik Tarmo Tammesoo.

Neljapäeval kinnitas valitsus riikliku pensioni tänavuseks indeksiks 1,063, mille tagajärjel tõusevad pensionid alates 1. aprillist keskmiselt 6,3 protsenti.

Rahvapensioni määr on pärast indekseerimist 158,37 eurot, 15-aastase pensioniõigusliku staažiga inimese vanaduspension on pärast indekseerimist 222,93 eurot, 30-aastase staažiga inimesel 301,61 eurot, 40-aastase staažiga inimesel 354,06 eurot ning 44-aastase staažiga inimesel 375,04 eurot, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

"Pensionid tõusevad eelarves kavandatust 0,4 protsendipunkti kiiremini ehk 6,3 protsenti. Kiirem tõus saab võimalikuks tänu oodatust paremale maksulaekumisele, mis näitab muuhulgas seda, et maksude efektiivsem kokkukogumine varimajanduse vähendamise näol ei ole asi iseeneses," ütles peaminister Taavi Rõivas möödunud nädalal BNS-ile ja lisas, et oma osa on selles ka töötajate registri loomisel.

Riiklike pensionide indekseerimise maksumus käesoleval aastal on ligikaudu 71,4 miljonit eurot. Riiklikke pensione indekseeritakse 412 175 pensionäril.

Pensioniindeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi muutusest ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Tarbijahinnaindeks langes 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga 0,1 protsenti ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv on rahandusministeeriumi andmetel 7,9 protsenti.

Kuna veebruarist tõuseb kõigi pandiga joogipakendite tagatisraha kümnele eurosendile, tuletab tarbijakaitseamet kauplejatele meelde, et hiljemalt märtsi lõpuks tuleb välja vahetada pandipakendite vanad hinnasildid.

Tagatisraha senine suurus ei tohi alates veebruarist hinnasildil enam näha olla, kuid ajutiselt võib kuni märtsi lõpuni kasutada hinnasildil lihtsalt sõna "pant", teatas tarbijakaitseamet BNS-ile. Märtsi lõpuks on kaupmehed kohustatud asendama kõik senised pandipakendite hinnasildid uutega, millele on märgitud pandipakendi tagatisraha uus suurus. See tähendab, et kui vahepeal on kaupleja kasutanud pandipakendi hinnasildil lihtsalt sõna "pant", siis alates aprillist ei tohi seda enam kasutada, vaid sildil peab olema kirjas, et pandipakendi tagatisraha on kümme eurosenti.

Hinnasiltide väljavahetamine on suuremahuline töö ja seega andis tarbijakaitseamet kokkuleppel Eesti Kaupmeeste Liiduga kauplejatele võimaluse asendada jaanuari jooksul pandipakendi hinnasildil pandipakendi tagatisraha suurus eurosentides sõnaga "pant". See annab kauplejatele võimaluse hakata hinnasilte vahetama juba enne 1. veebruari ja hajutada siltide vahetamise koormust pikema aja peale.

Tarbijakaitseameti teatel peab kaupleja tagama, et tagatisrahaga koormatud kaupade müügikoha läheduses oleks teave sisulise hinnamuudatuse kohta. Samuti tuleb kaupluste kassades märkida pandipakendite tagatisraha uus suurus.

Seni oli pandipakendi tagatisraha sõltuvalt pakendi liigist ja suurusest neli või kaheksa senti. Tänavu 14. jaanuaril vastuvõetud muudatus tõstis kõigi pandipakendite tagatisraha alates veebruarist aga kümne sendi peale, ning seda sõltumata pakendi liigist ja suurusest.

Nii hinna avaldamisele kui ka pakendi tagatisraha avaldamisele kehtestatud nõuete üle järelevalvet tarbijakaitseamet.