Otepää suusakeskuses teisipäeval hukkunud naine sõitis esialgsetel andmetel snowtube´iga ehk kummist lumerõngaga vastu puud nagu ka teine naine, kes sai vigastada.

Ränk õnnetus juhtus kella 12.30 paiku Ansomäe suusakeskuses, kus 49- ja 48-aastane naine sõitsid lumerõngaga rajalt välja. Vanema naise vigastused olid sedavõrd rängad, et tema elu päästa ei õnnestunud, teise naise vigastused olid väiksemad. "Õnnetuse asjaolude selgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest," ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina BNS-ile.

Ajalehe Valgamaalane kinnitusel sulges suusakeskus pärast õnnetust uksed.

Justiitsministeeriumi esialgse statistika järgi kaotas mullu tapmistes ja mõrvades elu 40 inimest ehk rekordiliselt väike arv.

Koos katse staadiumisse jäänud kuritegudega sooritati mullu 42 tapmist ja 13 mõrva, milles hukkus 40 inimest. Tunamullu oli koos kuriteokatsetega tapmisi 50 ja mõrvu 12, milles kaotas elu 52 inimest ehk mullusest koguni 12 võrra rohkem.

Tapmiste ja mõrvade ning neis hukkunud inimeste arv ongi viimastel aastatel pidevalt vähenenud. Nii toimus koos katsestaadiumisse jäänud süütegudega 2012. aastal 59 tapmist ja 21 mõrva, 2011. aastal 81 tapmist ja 19 mõrva, 2010. aastal 62 tapmist ja 22 mõrva ning 2009. aastal 64 tapmist ja 31 mõrva. Neis hukkusid vastavalt 65, 65, 63 ja 81 inimest.

Näiteks  2005. aastal oli tapmisi koguni 136 ja mõrvu 19, milles kaotas elu 123 inimest.

Kuritegevus kasvas mullu kuues maakonnas, langes kaheksas ja jäi tunamullusega võrreldes samale tasemel ühes maakonnas, selgub justiitsministeeriumi statistikast.

Enim kasvas kuritegevus Saaremaal, kus süütegude arv suurenes koguni 20 protsenti. Hiiumaal ja Tartumaal oli kuritegevuse kasv seitse protsenti, Raplamaal viis, Järvamaal neli ning Viljandimaal neli protsenti.

Kuritegevusa langes enim Põlva ja Võru maakonnas, vastavalt 23 ja 22 protsenti. Läänemaal oli langus 14, Lääne-Viru maakonnas 11, Harjumaal kaheksa, Pärnumaal kuus ning Ida-Virumaal ja Jõgevamaal kolm protsenti. Kuritegevus jäi mullusega samale tasemele Valga maakonnas.

Elanikkonna hulka ja kuritegevuse arvu arvesse võttes on kõige kriminogeensem piirkond jätkuvalt Ida-Virumaa, kus 100 000 elaniku kohta jääb kuritegude arv vahemikku 323-382. Sama näitaja kehtib ka Tallinna kohta, samas kui mujal Harjumaal on see näitaja 202-261.

Kuritegevuse suhtarvu osas eristub teistest maakondadest ka Põlvamaa, kus 100 000 elaniku kohta jääb süütegude arv vahemikku 262-322.

Kuritegevus langes mullu rekordiliselt madalale tasemel, kui justiitsministeeriumi andmetel toimus 37 787 süütegu. Võrreldes tunamullusega toimus registreerisid uurimisasutused mullu koguni 1844 süütegu vähem.

Politseipatrull märkas pühapäeva öösel kella 3.30 ajal Võrus Koidula tänaval kõndimas väikest poissi, kes oli enda sõnutsi kolmeaastane.

Politsei asus selgitama, kust laps pärit on ning mõneajase otsingu järel viitas laps Kalevipoja tänaval asuvale majale, milles tundis ära oma kodu, teatas Lõuna prefektuur BNS-ile. Politseinikud sisenesid korterisse, kust avastasid diivanilt veel ühe alla aastase väikelapse.

Politseinike saabudes tuli tagumisest toast välja unine 17-aastane noormees, kes väitis end olevat laste onu. Küsitlemise käigus selgus, et ema oli lapsed andnud tema hoolde, kuna pidi pakilistel põhjustel Võrust lahkuma.

Noormees oli lapsed magama pannud ning seejärel ka ise magama läinud, kuid öösel oli üks lastest end riidesse pannud, korterist lahkunud ja Võru linna peale seiklema läinud. Politsei selgitas, et lapsi hoidnud noormees oli kaine.

Politsei teavitas olukorrast lastekaitsetöötajaid ja kiirabi. Meedikud vaatasid laste tervisliku seisundi üle ning toimetasid nad esiti Lõuna-Eesti haiglasse arstide hoole alla. Politseil ei õnnestunud öösel laste ema telefonitsi tabada, kuid pühapäeva hommikul kella 10.15 ajal pöördus laste ema ise korrakaitsjate poole ning tundis huvi, kus ta lapsed on. Juhtumi lahendamisega tegeleb edasi lastekaitse ja noorsoopolitsei.

Võru politseijaoskonna juht Madis Soekarusk ütles, et sellise vahejuhtumi tagajärjed võinuks olla kordi traagilisemad, kui last poleks linnapealt uitamast leitud ning ta teadmata suunas edasi oleks jalutanud. „Analoogsete vahejuhtumite välistamiseks ei ole hilja, kui iga lapsevanem mõtleb nüüd korraks läbi, kui lihtsalt tema laps ust avada suudab. Hoolimata sellest, on see siis avatud või lukustatud. Lapsed on nupukad ja tegusad ning arvestamata nende vanust tuleb eos vältida olukordi, kus nad teadmatusest iseennast selliselt ohtu panevad,“ selgitas Soekarusk. Ta lisas, et lapse turvalisuse tagamine on ennekõike tema vanemate kanda. Kui vanem sellega aga teatud põhjustel toime ei tule, sekkub riik lapse kaitseks.