Võru maavalitsus otsib järgnevaks seitsmeks aastaks maakonnas avaliku bussiveo teenuse pakkujat hinnangulise mahuga 1,7 miljonit liinikilomeetrit aastas; lepingu eeldatav kogumaht on 16 miljonit eurot.

Pakkujal peab olema viimasel kolmel aastal vähemalt kaheaastane liiniveo teostamise kogemus mistahes Euroopa Liidu liikmesriigis. Teostatud liiniveo keskmine maht aasta kohta peab olema pakkujal vähemalt 900 000 liinikilomeetrit, selgub hanketeatest.

Võru maavalitsus soovib küll hankelt peamiselt soodsaimat hinda kuid samuti sooviks maavalitsus, et liinidele tulevad bussid oleksid uuemad, need töötaksid gaasiga – kas CNG või LNG-ga ja need oleksid varustatud nii alkoluku kui ka konditsioneeriga.

Tänavu aprillist tõusevad pensionid prognoositust rohkem ehk 5,9 asemel 6,3 protsenti.

Sotsiaalministeeriumis on valmimas eelnõu, millega valitsus kinnitab selle aasta pensioniindeksi, millest tulenevalt tõusevad pensionid keskmiselt varasemalt prognoositud 5,9 protsendi asemel 6,3 protsenti, teatas sotsiaalministeerium BNS-ile. Pensioniindeksi tõus on eelkõige tingitud palkade kasvust. 

„Mul on hea meel, et Eesti majandusel on hästi läinud, et meil on kevadel võimalik taas pensione tõsta ning oodatav tõus on prognoositust 5,9 protsendist veidi suurem. Pensionid tõusevad aprillist 6,3 protsenti. Kindlasti paraneb selle kaudu ka meie auväärsete eakate toimetulekut,“ ütles sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt.

Pensioniindeks on vajalik selleks, et hoida pensione tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Mida kiiremini tõusevad palgad, seda kiiremini tõusevad sellest tingituna ka pensionid.

Siseminister Hanno Pevkur andis neljapäeval valitsusele ülevaate Kagu-Eesti tegevuskava koostamisest ja peamistest eesmärkidest piirkonna arengus aastateks 2015-2020 - tegevuskava keskendub ettevõtlikkuse soodustamisele ja töökohtade loomisele piirkonnas

„Kagu-Eesti on strateegiliselt oluline piiriäärne regioon, mis vajab sarnaselt Ida-Virumaaga erilist tähelepanu. Tegevuskava loomiseks moodustatud töörühmaga vaatasime piirkonna arengu võimalusi laiemalt, sõltumata üksikute omavalitsuste, maakonna või ka riigipiirist,“ märkis Pevkur.

Tema sõnul tasub paljudes küsimustes eelistada Võru-, Põlva- ja Valgamaa piirkonnaülest koostööd konkurentsi asemel.

Praegu iseloomustavad Kagu-Eesti piirkonda Eesti keskmisest kiirem rahvaarvu vähenemine, madalamad sissetulekud ning suurem tööturult kõrvalejäänute osatähtsus. „Samas on Kagu-Eesti potentsiaalselt atraktiivne elukoht oma loodusliku ja kultuurilise eripära tõttu. Et Kagu-Eestisse elama tulla ja sinna elama jääda, on peamiseks eelduseks sobivate ja konkurentsivõimelise palgaga töökohtade olemasolu,“ lausus siseminister.

Tegevuskava kohaselt on plaanis jätkata ettevõtlus- ja tööstusalade rajamist ja edasiarendamist ning luua Ida-Virumaa eeskujul tööstusparkide arendamise sihtasutus. Arvestades Kagu-Eesti asukohta, on eriti oluline toetada kaugtöö võimalusi ja seda ka erinevates riigiametites. Samuti pööratakse tähelepanu sellele, et kohalikud hariduse saamise võimalused vastaksid Kagu-Eesti tööturu vajadustele.

Hanno Pevkur rõhutas, et kõikides Kagu-Eesti arengut hoogustavates tegevustes on ääretult oluline kohalike endi initsiatiiv, millele riik saab võimalusel õla alla panna. Vastavalt tegevuskavale on plaanis toetada pärandkultuurile tuginevat ettevõtlust ning lihtsustada omatoodetud kaupade müüki piirkonnas.

Kava seab eesmärgiks hõlpsad ja kiired transpordiühendused suuremate keskustega, sealjuures on Kagu-Eesti keskustele väga oluline parem sidustatus Tartu kui Lõuna-Eesti peamise tõmbekeskusega. Arvestades Kagu-Eesti head potentsiaali piiriüleste meditsiini-, heaolu- ja rekreatsiooniteenuste osutamisel, on plaanis vähendada takistusi Eesti-Läti piiriäärses suhtluses inimeste, ettevõtete ja avalike teenuste osutajate vahel.

Tegevuskava üks ambitsioonikas eesmärk on rahvaarvu vähenemise märgatav pidurdamine Kagu-Eestis võrreldes statistikaameti rahvastikuprognoosiga. Selle saavutamise eeldusteks on muu hulgas parem elukeskkond, turvalisus ning kaasaegne haldus. Vastavalt tegevuskavale luuakse toetusvõimalused mahajäetud hoonete ja tööstusalade lammutamiseks või taaskasutusse võtmiseks, mis tõstab kohtade atraktiivsust potentsiaalsete ettevõtjate ning elanike silmis. Samuti aidatakse kaasa maale elama kutsumise algatuse jätkumisele ning maakondades luuakse teenuspunktid, et inimesel oleks mugav kõik avalikud teenused ühest kohast kätte saada.

Tegevuskavas toodud eesmärke viiakse ellu muu hulgas Euroopa Liidu 2014-2020 rahastusperioodi vahendite toel. Näiteks siseministeeriumi koordineeritava piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme kaudu suunatakse sel rahastusperioodil Kagu-Eestisse investeeringuteks 27 miljonit eurot.

Koalitsioonilepingus kokku lepitud Kagu-Eesti tegevuskava loomiseks moodustas siseminister laiapõhjalise töörühma, kuhu kuuluvad kohalikud eestvedajad ning esindajad erinevatest ametkondadest. Töörühm kohtus esimest korda juuni alguses.

Valitsus kinnitas neljapäevasel istungil Võru maakonnas asuva Haanja looduspargi uue kaitse-eeskirja.

Uue kaitse-eeskirja kohaselt Natura 2000 võrgustikku kuuluva Haanja looduspargi kaitseala välispiir oluliselt ei muutu, kuid tänu väiksematele piirikorrigeerimistele suureneb kaitseala pindala 49 hektari võrra 17 040 hektarini, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Kaitse-eeskirja uuendatakse eesmärgiga tagada metsa-, soo- ja vee-elupaikade ning kaitsealuste liikide soodne seisund. Alal on registreeritud kokku 994 kaitsealuse liigi leiukohta, märkimisväärsemad neist on väike-konnakotkas, must-toonekurg, Brauni astelsõnajalg, harilik kobarpea ja kollane kivirik.

Eelnõu kohaselt suureneb kaitseala sees rangelt kaitstav piirkond, seda peamiselt metsaelupaikade kaitsevajaduse tõttu. Sihtkaitsevööndisse tsoneeritakse 446 hektarit varem piiranguvööndis olnud ala ning sihtkaitsevööndite kogupindalaks saab tulevikus 1132 hektarit.

Enamik looduspargi territooriumist on kaitstav piiranguvööndi kaitsekorraga, milles leevendatakse metsa kaitseks kehtinud kaitsekorda. Näiteks võimaldab uus kaitse-eeskiri teha kuni ühe hektari suuruse langina lageraiet, mis annab võimaluse uuendada kuusikuid. Seni kehtiva kaitsekorra järgi ei olnud seda võimalik teha. Samuti reguleeritakse täpsemalt piiranguvööndis ehitiste püstitamist. Näiteks ei vaja tulevikus enam kaitseala valitseja nõusolekut olemasoleval hoonestusalal väikeehitiste püstitamine.

Haanja looduspark asub Võru maakonnas Haanja, Lasva, Rõuge, Vastseliina ja Võru vallas. Looduspargi kehtiv kaitsekord pärineb 1995. aastast, kuid juba 1957. aastal võeti esmakordselt kaitse alla Suur-Munamägi, Vällamägi ja Rõuge järvestik.