Pakettreiside kogumüügiaruande 2014. aasta neljanda kvartali müügitulemuste kohta on esitamata jätnud 12 reisiettevõtjat; aruannete esitamise kohustust eiranud ettevõtete nimed avaldas tarbijakaitseamet oma kodulehel olevas mustas nimekirjas.

Kokku oleks aruande pidanud esitama 274 reisiettevõtet. Aruannet ei esitanud seekord seega veidi üle 4 protsendi firmadest, mis on võrreldes 2014. aasta kolmanda kvartaliga ligi 5 protsenti vähem, teatas tarbijakaitseamet.

Aruanded on tarbijate majandushuvide kaitse oluline komponent, sest nende alusel kontrollib tarbijakaitseamet seda, kas firmade tagatissummad on piisavad või mitte. Tagatis on piisav sellisel juhul, kui tarbijate ees võetud kohustused on igal ajahetkel tagatissummaga kaetud. Tagatisest kaetakse reisiettevõtja maksejõuetuse korral reisijate kojusõit ning tagastatakse tarbijatele ärajäänud reiside ettemaksud.

2013. aastast saavad reisiettevõtted aruannet esitada pakettreiside aruandemooduli (PRAM) kaudu. Sellega liitunud reisifirmad saavad meeldetuletusi aruande esitamise kohustuse ja tähtaja kohta. Kuigi ka PRAM-iga liitunud ettevõtete hulgas on üksikuid firmasid, kes jätsid aruande esitamata, on reisiettevõtete aruande esitamise kohustuse täitmine tänu moodulile oluliselt paranenud.

Võrumaal tabasid piirivalvurid teisipäeval autoroolist 15-aastase neiu.

Piusa kordoni piirivalvurid kontrollisid teisipäeval Meremäe vallas sõiduautot Volkswagen, mida juhtis 15-aastane Eesti kodakondsusega neiu, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile. Kontrollimisel selgus, et tal puudub vastava kategooria sõiduauto juhtimisõigus.

Lisaks tüdrukule viibisid autos kaasreisijatena 37-aastane mees ja 16-aastane noormees.

Juhtumist teavitati Võru politseid, kes kõrvaldas neiu juhtimiselt ja alustas tema suhtes väärteomenetlust.

Otepää lähistel asuva Ansomäe suusakeskuse omanikud plaanivad teisipäeval ühe inimese surmaga lõppenud õnnetuse tõttu keskuse turvalisust suurendada ja mägi jääb mõneks ajaks suletuks.

Suusakeskuse juhataja Aivar Kullamaa ei osanud öelda, kas ja millal mägi avatakse. "Esmalt peame ise sellest õnnetusest üle saama," ütles ta kolmapäeval BNS-ile. "Kindlasti mõtleme ka turvalisuse suurendamisele."

Teisipäeva keskpäeval hukkus suusakeskuses 49-aastane naine ja vigastada sai 48-aastane naine, kes sõitsid lumerõngaga rajalt välja. Vanema naise vigastused olid sedavõrd rängad, et tema elu päästa ei õnnestunud. Prokuratuur alustas asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Kullamaa sõnul on lumerõngaga mäest alla sõitmise reeglid mäel kirjalikult olemas, kuid inimesed ei loe neid. "Ilmselt tuleb mäe otsas hakata eraldi kõigile reegleid selgitama," sõnas Kullamaa.

Ränk õnnetus ei juhtunud rajal vaid lubamatult pikaks tehtud "rongi" viimaste lülidena sõitnud naised sõitsid rajalt välja, läbisid 150 meetrise turvaala ja sõitsid siis vastu puud.

"Ma ausalt öeldes ei kujuta ette, kui lai see lage turvaala peab olema, kui isegi 150 meetrist jääb väheks. Tegutseme looduskaitsealal ega tohi tervet mäge lagedaks raiuda," sõnas Kullamaa, kelle sõnul juhtus õnnetus väga halbade asjaolude kokkulangemise tõttu.

Kuna viimase viie aasta tööõnnetuste statistika põhjal on avaliku halduse ja riigikaitse sektor tegevusalade lõikes esikohal, kontrollis tööinspektsioon 246 riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse töökeskkonda ja tuvastas kokku 426 rikkumist.

Ligikaudu 40 protsenti tööõnnetustest avaliku sektori asutustes on seotud töötajate libisemise, komistamise ja kukkumisega, teatas tööinspektsioon BNS-ile. Seetõttu võeti avaliku sektori sihtkontrolli aluseks just see aspekt ning kontrolliti 246 riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse töökeskkonda.

Tööinspektsioon tuvastas 146 asutuses kokku 426 rikkumist ning koostas 137 ettekirjutust. Lisaks jagasid tööinspektorid asutustes suulisi soovitusi, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta. Rikkumisi ei tuvastatud 100 asutuses.

Peamised rikkumised, mida sihtkontrolli käigus avastati, olid seotud põrandate ja astmete ebatasasuste ning nende märgistuste, käsipuude puudumise, konarlike, auklike ja libedate liikumisteede ning neil olevate erinevate takistustega. Sellest tulenevalt on tõenäoline, et töötaja või ka asutuse külastaja võib ebatasasel liikumisteel või trepil libiseda või komistada ning kukkudes saada tervisekahjustuse. Tööõnnetuste statistika põhjal selgub, et kolmandik kukkumistega seotud tööõnnetustest osutuvad just rasketeks, mille tulemusena on inimene töölt eemal keskmiselt 1 –3 kuud. Selline tööaja kadu on aga omakorda kahjulik kõigile osapooltele – nii töötajatele, tööandjatele kui riigile.

Tööinspektsiooni avaliku sektori sihtkontrolli tulemused näitavad, et suurima libisemisest, komistamisest ja kukkumisest tingitud tööõnnetuste ohuga asutused on muuseumid, haiglad ja raamatukogud.

Avalikus sektoris töötab statistikaameti andmetel umbes 26 protsenti hõivatutest, lisaks neile avaldab avaliku sektori töökeskkond ja suhtumine sellesse mõju ka erasektorile ning kogu ühiskonnale tervikuna. „Iga töökeskkonnaalane rikkumine avaliku sektori asutuses võimendub läbi selle, kui palju inimesi antud asutuse teenuseid kasutab. Näiteks kui muuseumis töötab 12 inimest, kes tagavad oma tööga igas kuus sadade või mõnetuhande külastaja muuseumielamuse, siis töökeskkonnale hinnangu andmisel peaksime lähtuma kõikide nende inimeste heaolust,“ selgitas tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töökeskkonna järelevalve ja arengu alal Apo Oja põhjuseid, miks 2014. aasta november otsustati kuulutada avaliku sektori tööohutuse kuuks.

„Paljudel juhtudel on tegemist pisikeste rikkumistega, mida on lihtne kõrvaldada, aga millele tähelepanu osutamata jätmine viib iga-aastaselt sadade avaliku sektori töötajate tervisekahjustusteni. Töötajad, kes on sunnitud tööõnnetuste tõttu olema töölt eemal, mõjutavad nii kolleegide töökoormust kui klientide rahulolu avaliku sektori teenustega,“ selgitas Oja.

Tööinspektsioon juhib tähelepanu, et ka avaliku sektori asutustes peab töökeskkond vastama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Selleks tuleb järjepidevalt ja süsteemselt antud valdkonnaga tegeleda. Toimunud sihtkontrolli tulemused näitavad, et probleeme esineb ka asutustes, mida peetakse väheohtlikeks. Tõenäoliselt ei pöörata tööõnnetusi põhjustavatele teguritele piisavalt tähelepanu, kuna ollakse olukorraga harjunud. Puudusi hakatakse märkama alles tagantjärele, mil õnnetus on juba juhtunud ning asutuse töötaja või külastaja viga saanud.