2013. aastal elas suhtelises vaesuses iga viies Eesti elanik

Suhtelises vaesuses ehk vähem kui 358 euroga kuus elas 2013. aastal statistikaameti andmetel 22,1 protsenti ja absoluutses vaesuses ehk vähem kui 205 euroga kuus 8 protsenti Eesti elanikkonnast.

Ilma riiklike toetuste ja pensioniteta oleks suhtelises vaesuses elanud 40,7 protsenti ja absoluutses vaesuses 32,6 protsenti elanikkonnast, teatas statistikaamet.

2013. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 358 eurot ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 205 eurot. 2013. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 6,6 korda.

Suhtelise vaesuse määr on kõrgeim vanemaealiste seas. 2013. aastal elas 32 protsenti 65-aastastest ja vanematest suhtelises vaesuses. Absoluutse vaesuse määr oli kõrgeim laste ja noorte ning pensionieelses eas elanike seas, kus see ulatus mõlemas vanuserühmas 10 protsendini.

Põhi- või madalama haridusega inimestest iga kolmas kuulus sissetuleku poolest vaeseimasse ja vaid iga kaheteistkümnes rikkaimasse sissetulekuviiendikku. Samal ajal kuulus kolmandik kõrgharidusega inimestest rikkaima viiendiku hulka. Seetõttu on ka kõrgemalt haritud inimeste suhtelise ja absoluutse vaesuse määr – vastavalt 14,6 protsenti ja 4,1 protsenti – üle kahe korra väiksem kui põhi- või madalama haridusega inimestel, kus see oli vastavalt 33 protsenti ja 10,4 protsenti.

Eestlaste sissetulekud olid suuremad kui mitte-eestlastel ja eestlaste vaesusrisk väiksem. Eestlaste suhtelise vaesuse määr oli 2013. aastal mitte-eestlaste omast üheksa protsendipunkti madalam ja absoluutse vaesuse määr neli protsendipunkti madalam. Eestlastest elas suhtelises vaesuses 19,5 protsenti ja absoluutses vaesuses 6,8 protsenti, mitte-eestlaste samad näitajad olid 28,6 protsenti ja 11 protsenti.

Hinnangud põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2014. aastal osales uuringus üle 5800 leibkonna. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu saadakse 2014. aastal 2013. aasta sissetulek. 2013. aasta sissetulekute arvestamisel võeti lisaks sotsiaaluuringule ja varem kasutusele võetud andmekogudele andmeid ka maksu- ja tolliametist.