Tänavu jaanuaris langes statistikaameti andmetel tarbijahinnaindeks peamiselt odavnenud mootorikütuse toel kuuga 0,4 protsenti ja eelmise aasta jaanuariga võrreldes 1,3 protsenti.

Kaubad olid 2014. aasta jaanuariga võrreldes 2,3 protsenti odavamad ja teenused 0,6 protsenti kallimad, teatas amet. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes langenud 3,2 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 0,7 protsenti.

2014. aasta jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütus, mis oli 20,7 protsenti odavam. Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu 2,5 protsendiline odavnemine, millest ligi poole andis 13 protsenti odavam köögivili.

Aastataguse ajaga võrreldes oli suurem mõju indeksile ka alkohoolsetel jookidel ja tubakal, mis on aastaga kallinenud vastavalt 3,1 protsenti ja 7,2 protsenti. Mullu sama ajaga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kohv ning odavnenud suhkur ja värske köögivili.

2014. aasta detsembriga võrreldes oli jaanuaris tarbijahinnaindeksi peamine mõjutaja samuti mootorikütus, mis odavnes kuuga 8,3 protsenti. Suuremat mõju indeksile avaldasid veel alkohoolsete jookide 4,3-protsendiline kallinemine, mille põhjustasid jõulukuu soodusmüükide lõppemine ja uute aktsiisimäärade rakendumine, samuti rõivaste ja jalatsite laialdased soodusmüügid. Toidukaupadest kallines kuuga enim porgand ja odavnes apelsin.

Viimati jäi tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes alla -1,3 protsendi 2009. aasta detsembris, mil muutus oli -1,7 protsenti.

NATO kaitseministrid leppisid neljapäeval Brüsselis kokku kuue staabi koheses rajamises Ida-Euroopasse, teiste seas Balti riikidesse, ning 5000-mehelise kiirreageerimisüksuse loomises, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg.

"Me oleme otsustanud esimese kuue rahvusvahelise staabi ja üksuse kohese loomise Bulgaarias, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Rumeenias," ütles ta.

"Kui peaks tekkima kriis, siis need tagavad, et riikide ja NATO väed üle kogu alliansi on suutelised tegutsema ühiselt algusest peale," lisas Stoltenberg.

Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul alustatakse erakorralise piimandusabi väljamakseid 15. veebruaril, kokku maksab Eesti Euroopa Liidu toetusest piimatootjatele 6,9 miljonit eurot.

Sama summa ulatuses on liikmesriikidel võimalik piimatootjatele anda omalt poolt siseriikliku toetust, nii Soome, Läti kui Leedu on ka teatanud omapoolse toetuse lisamisest.

Põllumajandusministeerium saatis käesoleval nädalal rahandusministeeriumile taotluse täiendava 2,8 miljoni maksmiseks piimatootjatele. Rahandusminister Maris Lauri märkis valitsuse pressikonverentsil, et kiri on värskelt ministeeriumisse jõudnud ja seda hakatakse alles arutama. "Kindlasti tuleb seda arutada ka teiste valitsuse liikmetega," lisas Lauri.

Ministeerium jaotab Euroopa Liidult (EL) saadud täiendava piimatoetuse diferentseeritud lähenemise alusel, mille kohaselt väiksemad tootjad saavad toetuseks 4,56 senti ja suured 4 senti piimakilo peale.

Padar rääkis valitsuse pressikonverentsil, et veebruaris hakkavad järjest avanema ka maaelu arengukava raames kokku lepitud põllumajandusinvesteeringute meetmed, kõik meetmed peaks avanema septembriks-oktoobriks.

"Ma tahaks uskuda, et nende meetmete rakendamisel meie põllumajanduslik tööhõive ei tohiks väheneda, vaid isegi pigem kasvada," märkis Padar.

Kõigepealt avatakse 9. veebruaril uue toetusmeetmena väikeste põllumajandusettevõtete arendamise meede, milles omafinantseerimise määr on null. Klassikaline investeeringumeede põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks avatakse veebruari lõpus.

Sarnaselt piimasektoriga soovivad seakasvatajad samuti saada riigireservist toetust, milleks kuluks 12,2 miljonit eurot.

Veebruaris on hind mõne sendi võrra tõusnud, kuid endiselt saab sealihatootja kahjumit ligikaudu 0,20 eurot kilogrammi kohta. See sõltub vilja hinnast ja kohustustest panga eest, mis on võetud investeeringuteks, et täita Euroopa standardeid tootmises, kirjutas Viru Lihaühistu juhatuse liige ning tegevjuht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esimees Riho Kaselo põllumajandusminister Ivari Padarile.

Kaselo märkis, et seakasvatajate pöördumised on jäänud tähelepanuta, sest arvult suuremal piimasektoril on samuti probleemid, kuigi seakasvatussektori olukord on võrreldes piimasektoriga raskem.

"Langus on juba aastaid alates elussigade ekspordikeelust 2012. aastal Venemaale. Lisanduvad piirangud, mis on seotud Aafrika sigade katkuga," ütles Kaselo.

Ühistu ekspordib peamiselt Lätisse või Leedusse ligikaudu üks-kolmandik kuni üks-neljandik sigadest sõltuvalt turuolukorrast. Farmid, millel puuduvad riigisisesed lepingud ekspordivad Kaselo sõnul kuni 100 protsenti sigadest.

"Palume kasutada sarnaselt piimatootjatele riigireservist toetust. Kiire võimalus positiivse otsuse korral on registripidamise toetamine farmerile sarnaselt Läti Vabariigiga, kus seda tehakse 360 eurot sugusea kohta. Eesti oludes oleks see ligikaudu 12,2 miljonit eurot," seisab kirjas.

Swedbank Eesti põllumajandussektori juht Meelis Annus ütles jaanuaris BNS-ile, et põllumajandussektoris on kõige suuremad probleemid sealihatootjatel, kuna kokkuostu hind on madal ja lisaks tekitab täiendavaid kulusid seakatku levik.