EESTI UUDISED BNS

Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele kehtestatud sanktsioonid on Eesti toidusektorile olnud rasked, kuid oleme suutnud neile asjakohaselt reageerida, ütles põllumajandusminister Ivari Padar reedel Eesti Maaülikoolis toimunud põllumajanduse ja maaelu tuleviku teemalisel seminaril.

"Eesti toidusektorile on sanktsioonide mõju olnud suur, kuid oleme suutnud asjakohaselt reageerida," ütles põllumajandusminister Ivari Padar pressiteate vahendusel. "Sanktsioonide kehtestamisest möödunud napi poole aasta jooksul on ettevõtted teinud ümber oma äriplaane. Riik on omalt poolt aidanud ettevõtjaid uutele turgudele minemisel, samuti oleme suutnud käivitada Euroopa Liidu toetusmeetmed meie piimatootjatele."

Minister lisas, et kriis toidusektoris pole möödas ja nii ettevõtjad kui ka riik peavad nägema tõsist vaeva, et hoida sanktsioonide mõjud kontrolli all. "Siin on kaks olulist aspekti: uued turud ja põllumajandustootjate tootmispotentsiaali hoidmine. Uute turgude otsingud Aasia suunal on juba andmas esimesi tulemusi – ettevõtetel on võimalik piimatooteid viia Indiasse, esimesed lepingud on tehtud Jaapani ettevõtetega ning oleme tulemuslikult tegutsenud Hiina turu suunal, millele sisenemine on veelgi keerukam," sõnas Padar.

Reedel maksti Eesti piimatootjatele välja Venemaa sanktsioonide mõjude leevendamiseks Euroopa Komisjoni poolt Baltimaadele eraldatud erakorraline abi. Kokku maksti 720 Eesti piimatootjale ligi 6,9 miljonit eurot. "Samuti oleme teinud taotluse Vabariigi Valitsuse reservfondist piimakarjakasvatajatele 2,8 miljoni euro eraldamiseks, et töökohad maapiirkondades ei satuks löögi alla," lisas Padar.

Venemaa kehtestas möödunud aasta 7. augustil embargo Euroopa Liidust, USA-st, Austraaliast, Kanadast ning Norrast pärit looma- ja sealihale, puu- ja köögiviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele.

Eesti konsul kohtus mullu septembris röövitud  kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveriga viimati 11. veebruaril, teatas Eesti välisministeeriumi pressiosakond reedel.

Kohtumine kestis tund aega ning selle käigus sai konsul edastada sõnumid lähedastelt ning uudiseid Eestist.

Eston Kohver hindab väga toetust nii kodumaalt kui ka rahvusvahelisel tasandil. Oma tervislikku seisundit peab ta rahuldavaks.

Konsuliga kohtumised on vajalikud, et murda isolatsioon, milles Eston Kohver igapäevaselt viibib ning pakkuda talle igakülgset tuge.

10. veebruaril sai Eston Kohver rääkida üle pika aja taas oma abikaasaga.

Järgmine kohtumine konsuliga on planeeritud järgmiseks nädalaks, et võimaldada Eston Kohveril hääletada riigikogu valimistel.

Eesti välisministeerium jätkab jõupingutusi ja aktiivset tegevust ebaseaduslikult kinni peetud ning röövitud Eston Kohveri vabastamiseks ja naasmiseks kodumaale.

Kohveri kaitsja, advokaat Jevgeni Aksjonov ütles reedel BNS-ile, et sel aastal ei ole mingeid olulisi arenguid toimunud ja uurija ei ole teda kordagi välja kutsunud.

Aksjonov ei soovinud edasiste arengute üle spekuleerida.

Eesti kaitsepolitsei teatas 5. septembri õhtul, et sama päeva hommikul võtsid Venemaalt tulnud tundmatud isikud relva ähvardusel vabaduse teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitsei ametnikult ja viisid ta endaga üle piiri Venemaale. Vahejuhtum toimus Luhamaa piiripunkti läheduses Võrumaal Meremäel.

Kaitsepolitseinik Eston Kohver viidi füüsilist jõudu kasutades relva ähvardusel Venemaale. Inimröövile eelnes seejuures Venemaa suunalt operatiivraadioside segamine ja suitsugranaadi kasutamine. Hiljem on Kohverit hoitud Moskva Lefortovo vanglas. Lefortovo rajooni kohus on pikendanud Kohveri vahi all hoidmise tähtaega 5. aprillini.

Alates eelmise aasta novembrist on Eestis liikvel suurem hulk 20-euroste võltsinguid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Enamik neist võltsrahadest kannab seerianumbrit T55501929854 ja vesimärk ei ole paberis, vaid on kollakat tooni värviga peale kantud ning hologrammi kvaliteet on halb.

Möödunud aasta augustis ilmusid ringlusse ka võltsitud 50-eurosed, mis on varustatud raskesti eristatava hologrammiga. Mõnel on imiteeritud ka vesimärki, turvaniiti ja nominaalväärtuse värvimuutust tagaküljel.

Mullu registreeriti kokku 481 võltsitud rahatähte, mille väärtus oleks olnud kokku 58 480 eurot.

President Toomas Hendrik Ilves kuulutas neljapäeval välja raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse, mis kaotab alaealise raseduse katkestamise piirangud.

Riigikogu kiitis 45 poolt- ja 24 vastuhäälega sotsiaalkomisjoni algatatud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse jaanuari lõpus. Sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof märkis siis, et menetluse käigus viidi seadusesse sätted, mille kohaselt peab nõusolek raseduse katkestamiseks olema vormistatud kirjalikult.

"Rasedust katkestada sooviva naise kirjalik nõusolek on kehtiv vaid juhul, kui teda on eelnevalt nõustatud ja nõustamise kohta on koostatud kirjalik akt. Samuti on seaduses kirjas, et rasedust katkestada soovivale naisele või tema seaduslikule esindajale peab tervishoiutöötaja enne raseduse katkestamist selgitama raseduse katkestamise bioloogilist ja meditsiinilist olemust ning sellega seonduvaid riske, sealhulgas võimalikke tüsistusi," ütles Pikhof.

Eelnõuga taastati kuni 2009. aastani kehtinud regulatsioon, kus alaealise raseduse katkestamisel lähtutakse võlaõigusseaduse üldreeglist piiratud teovõimega patsiendile tervishoiuteenuse osutamisel. Selle järgi toimub alaealise raseduse katkestamine tema enda nõusolekul, kui ta on võimeline ise selle poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma.

Seaduse muudatus on algatatud õiguskantsleri ettepanekul, et parandada vastuolu põhiseadusega.