Kodu ja eluasemega seotud kohustuste õigeaegne tasumine on Eesti elanikele jätkuvalt kõige tähtsam, selgus Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel mullu novembris läbi viidud uuringust.

Uuringu järgi on 89 protsendile elanikest on kommunaalteenuste võlgnevus kõige olulisem, mis tuleks ära maksta esmajärjekorras.

Teabekeskuse juhi Lee Maripuu sõnul paistis kodu ja eluasemega seonduva väärtustamine silma juba aasta tagasi läbi viidud uuringust. Toona selgus, et ka tõsiste rahaliste raskuste korral ei ole inimesed valmis oma kodu müüma ega ka näiteks soodsama vastu vahetama. "Teabekeskuse uuringud näitavad, et inimestele on kodu väga tähtis. Nii suuremate kui väiksemate võlgnevuste puhul peavad elanikud kõige olulisemaks tasuda eluasemega seonduvad arved ja koduga seotud võlgnevusi püütakse iga hinna eest vältida," ütles Maripuu.

Kui 89 protsenti elanikest tasuks rahalistesse raskustesse sattudes esmajärjekorras kommunaalteenuste võlgnevuse, siis võrdselt ligi pooled elanikest tegeleks esmalt laenukohustuste ja telekommunikatsiooniteenuste võlgnevusega - vastavalt 50 ja 48 protsneti. Kodukulude, laenumaksete ja kommunikatsiooniteenuste eest tasumist peetakse tähtsaimaks igas elanike rühmas vaatamata elukohale, soole, vanusele, töökoha olemasolule, sissetulekute suurusele, rahaasjadega toimetuleku oskustele või rahaliste raskuste kogemisele.

Tähtsuselt järgmised on võlgnevused pereliikmetele, sugulastele, tuttavatele ja kiirlaenukontoritele. Vaid üksikud inimesed tunnistavad rahalisi raskusi kiirlaenuvõlgnevuste tagasimaksmisel. „Siin on ilmselgelt tegemist ühiskondliku tabuteemaga. Võlgnevusi ei taheta sageli tunnistada ka oma lähedastele, mis teeb võlgades inimeste aitamise eriti keeruliseks. Kuigi suurem osa elanikest väitis, et neil puudub kiirlaenudega isiklik kokkupuude, näitab statistika muud. Hinnanguliselt on Eestis kiirlaenude tagasimaksmisega hädas kuni 40 000 inimest, nende seas korduvvõlglased,“ nentis Maripuu.

Kui rahalised raskused tekivad, loodavad inimesed ennekõike oma lähedastele ja iseendale. 52 protsenti elanikest loodab võlgadesse sattudes pere, sugulaste ja tuttavate abile, 46 protsenti oma säästudele ja varale ning 19 protsenti oma sissetulekute kasvule, olles raskustes valmis otsima uut töökohta.

Maripuu tõdes, et pereliikmete ja iseenda usaldamine on jätkuv trend ning riigile, finantsasutustele ja kindlustusele loodavad vähesed. Olukorras, kus ei suudeta täita rahalisi kohustusi panga ees, oodatakse Maripuu sõnul abi eelkõige pangalt ning pereliikmetelt ja sõpradelt, kelle poole pöörduks häda korral võrdselt ligi pooled vastanutest. Sissetulekute jaotuses loodavad sugulaste abile pigem väiksema, pangale pigem keskmise ja suurema pere sissetulekuga inimesed. 

Enamasti ei teki rahalised raskused üleöö. Kui inimene näeb, et ta ei suuda laenukohustust täita, on mõistlik kohe pangaga ühendust võtta. Mida varem probleemiga tegeleda, seda valutumalt see üldjuhul laheneb. „Vahel võib olla suur abi väga väikesest asjast, näiteks maksepuhkusest või maksekuupäeva muutmisest. Võimalusel tasub alati võlgujäämist ennetada, kui hiljem juba võlgnikuna püüda olukorda parandada,“ julgustas Maripuu inimesi pangalt nõu küsima ja probleeme ennetama. 

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2014. aasta novembris läbiviidud uuringu „Elanike toimetulek rahaasjadega“ järgi saab valdav enamus Eesti elanikest ehk 92 protsenti oma rahaasjadega rahuldavalt või hästi hakkama. Viimase aasta jooksul oli rahalistes raskustes olnud 42 protsenti elanikest ja 7 protsenti tunnistas ka võlgnevusi. Uuringus osales 800 Eesti elanikku vanuses 16-aastat või vanemad.

Neljapäevast saab anda oma hääle riigikogu valimistel, kell 9 algab elektrooniline hääletamine ja kell 12 hääletamine maakonnakeskustes.

Maakonnakeskuses on võimalik hääletada 22. veebruari kella 20-ni sõltumata isiku registrijärgsest elukohast. Küll aga tuleb arvestada, et ka maakonnakeskustes saab hääletada vaid nende kandidaatide poolt, kes on üles seatud valija elukohajärgses valimisringkonnas.  

Igas maakonnakeskuses on avatud vähemalt üks valimisjaoskond, Tallinnas on neid 13 ja Tartu linnas 6. Jaoskondade täpsemad asukohad leiab Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehelt http://info.rk2015.vvk.ee/valimisjaoskonnad .

Elektrooniliselt saab hääletada aadressil www.valimised.ee kuni 25. veebruari kella 18-ni. Soovi korral võib interneti teel antud häält muuta, hääletades nimetatud ajavahemikul uuesti elektrooniliselt või eelhääletamise päevadel 19.-25. veebruarini valimisjaoskonnas.

Valimispäeval, 1. märtsil häält muuta ei saa. Oma hääle kohalejõudmist on võimalik kontrollida nii Androidi, Windows Phone'i kui ka iOS operatsioonisüsteemi nutiseadmetega.

Eelhääletamine kõikides valimisjaoskondades toimub 23.-25. veebruarini. Sel perioodil saab hääletada nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohta hääletamist korraldavas jaoskonnas.

Valimispäeval, 1. märtsil saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas.

Valima minnes tuleb kaasa võtta fotoga isikut tõendav dokument, näiteks ID-kaart, pass, juhiluba või pensionitunnistus. Valijakaarti ei pea kaasa võtma.

Hispaania õhuväelased tervitavad Eestit sünnipäeval ülelendudega.

Eesti linnade kohal Eesti vabariigi 97. aastapäeva tähistamiseks lendavad 24. veebruaril üle mitme Eesti linna Hispaania hävitajad, mis baseeruvad Ämari lennubaasis.

Plaani kohaselt lendavad hävitajad üle Eesti linnade tuhande jala ehk veidi enam kui 300 meetri kõrgusel keskpäeva paiku, teatas BNS-ile kaitseväe peastaap. Ilmaolude tõttu võib mõni ülelend ära jääda ning ajakava võib muutuda.

Lennukid stardivad orienteeruvalt kell 12 Ämari lennubaasist, kell 12.05 lendavad nad üle Haapsalu, kell 12.9 Kärdla, 12.17 Kuressaare, 12.28 Pärnu, 12.34 Viljandi, 12.40 Otepää, 12.43 Võru, 12.46 Põlva, 12.50 Tartu, 12.54 Jõgeva, 13.02 Jõhvi, 13.09 Rakvere, 13.15 Paide, 13.19 Rapla ja kell 13.27 Tallinna.

Hispaania hävitajad Eurofighter moodustavad praegu Ämari lennubaasis paikneva NATO õhuturbe üksuse. Hispaania õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe sakslastelt üle 1. jaanuaril. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad lisaks Ämaris baseeruvatele Hispaania hävitajatele ka Šiauliais baseeruvad Itaalia hävitajad Eurofighter ning Poola hävitajad MiG-29 ning Poolas Malborki lennubaasis paiknevad Belgia hävitajad F-16.

Nii hispaanlaste kui ka itaallaste relvastuses olev Eurofighter Typhoon on üks maailma moodsamaid lahingulennukeid. See on kahe mootoriga mitmefunktsiooniline hävitaja, mis tähendab, et võib täita hävitaja, ründelennuki, vaatlus- ja luurelennuki ülesandeid. Lennuki relvastusesse kuulub suur valik mitmesuguseid õhk-õhk ja õhk-maa relvi: suurtükk, reaktiivmürsud, juhitavad raketid, pommid ja muu. Praegu kuulub Briti, Saksa, Itaalia, Hispaania, Austria ja Saudi Araabia õhujõudude relvastusesse. Ka Omaan on lennukeid tellinud.

Eesti Vabariigi 97. aastapäeva paraad peetakse Peetri platsil Narvas 24. veebruaril algusega kell 12, paraadi peaproov on Peetri platsil 23. veebruaril kell üheksa õhtul. Paraadil on ligi 1400 osalejat ja üle saja tehnikaühiku. Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, liitlased ja teised.

Lisaks maapealsetele üksustele sooritavad paraadplatsilt ülelennu ka Eesti õhuväe helikopterid. Koos kaitseväelaste ja kaitseliitlastega marsivad paraadil ka vanglateenistuse ja sisekaitseakadeemia esindajad.

Eesti kodakondsusega inimesi loendati viimasel rahvaloendusel erinevates Euroopa riikides kokku ligi 60 000, neist ligi pooles elavad Soomes.

Statistikaameti andmetel elab Euroopa riikidest kõige rohkem Eesti kodakondsusega inimesi Soomes, viimase loenduse andmeil oli neid veidi üle 29 000. Soome statistikaameti viimaste aastate andmed näitavad, et 2011. aastal oli Eesti kodakondsusega sisserändajaid üle 5000, 2012. aastal üle 6400 ja 2013. aastal ligi 6300. Seega on praeguseks loendusaegne arv oluliselt suurenenud, märgib statistikaamet oma blogis.

Riikide rahvaloenduste andmeil elab üle 1000 Eesti kodaniku veel Suurbritannias, Saksamaal, Rootsis, Norras, Iirimaal ja Taanis.

Paljud Eesti kodanikud on oma praegusesse elukohariiki saabunud elama hiljuti, see tähendab 2000. aastal või hiljem. Näiteks Horvaatias, Maltal, Islandil, Norras, Šveitsis, Sloveenias, Hispaanias ja Belgias moodustavad 2000. aastal ja hiljem sinna elama saabunud Eesti kodakondsusega inimesed üle 90 protsendi kõigist seal elavatest Eesti kodanikest.

Kui välja arvata Norra, siis on kõikides riikides Eesti kodakondsusega naisi rohkem kui mehi. Vanuselise jaotuse kohaselt elavad välisriigis enamasti parimas tööeas inimesed. Näiteks Itaalias, Norras, Rootsis, Saksamaal ja Soomes on üle 40 protsendi seal elavatest Eesti kodakondsusega inimestest vanuses 30–49. Samas leidub üksjagu riike, kus elab rohkem nooremaid inimesi. Näiteks Inglismaal, Taanis ja Prantsusmaal moodustavad nimelt 15- kuni 29-aastased 40 protsenti kõigist seal elavatest Eesti kodakondsusega inimestest. Statistikaameti hinnangul on noorte mujal elamine tihti seotud välisriigis õppimisega.

Eesti sünniriigiga inimesi loendati erinevates Euroopa riikides veidi enam kui 70 000. Eestis sündinuid elab arvuliselt enim Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Suurbritannias. Maltas, Norras ja Belgias moodustavad 2000. aastal ja hiljem sinna elama asunud Eesti juurtega inimesed 90 protsenti kõigist seal elavatest eestlastest.