Maksu- ja tolliameti (MTA) hinnangul on maksukuritegude paljastamisel üha enam probleeme kuritegevuse rahvusvahelistumisega.

Kuritegevuse piiriülesus on kasvav probleem, Eestis uuritud rahvusvahelised maksukuriteod ei lähtu enam lähiriikidest Lätist või Leedust, vaid see on jõudnud kaugemale, näiteks Suurbritanniasse, Kreekasse, Tšehhi, Poola ja Slovakkiasse, rääkis maksu- ja tolliameti koordinatsiooni- ja arendustalituse juhataja Ardi Mitt neljapäeval toimunud majanduskuritegevuse konverentsil. 

"Kurjategijad käituvad sarnaselt äriloogikale, rahvusvahelised turud, rohkem osapooli, suuremad nii-öelda käibed ja suuremad võimalused kasumit teenida," rääkis ta.

Maksuskeemiga seotud ettevõtete ahelad on läinud pikemaks, vaeva näiliselt legaalsete dokumentide tootmiseks nähakse rohkem, samuti on rohkem välisriikides pangakontode avamist, rääkis Mitt.

Salakaubanduses annab endiselt tooni sigarettide maaletoomine, kütuses enamasti käibemaksupettused, narkootiliste ainete veol on Eestist saanud marihuaana transiidiriik Venemaa suunal.

Salaalkoholi maaletoomisel on suurenenud denatureeritud alkoholi vedu. "Selleks et maksu- ja tolliametit eksitada üritatakse näidata, et tegemist on tehnilise piiritusega, kuid paraku jõuab see uuesti tarbimisse. Viimasel ajal on näha, et tabatud salaviinas on üha enam denaturante," ütles ta.

Ka on Mitti sõnul suurenenud interneti teel keelatud ainete tellimine. "Eks see ole MTA-le suur väljakutse, aga riskianalüüs, meile kättesaadavad vahendid on tasemel, postipakkide kontrollis avastame igapäevaselt keelatud kaupasid," ütles ta.

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta neljandas kvartalis 1039 eurot ja tõusis eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 5,3 protsenti; keskmine brutopalk oli oktoobris 1024 eurot, novembris 1021 eurot ja detsembris 1068 eurot.

Võrreldes 2013. aasta sama kvartaliga oli keskmise brutokuupalga tõus neljandas kvartalis suurem kui teises kvartalis, kui brutokuupalk ületas esimest korda 1000 euro piiri; teises kvartalis oli tõus 4,8 protsenti, neljandas kvartalis 5,3 protsenti, teatas statistikaamet.

Aastalõpu ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta neljandas kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 2,4 protsenti ning vähendasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,4 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta neljandas kvartalis 5,7 protsenti.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2013. aasta neljandas kvartaliga 5,8 protsenti. Reaalpalga kasvu kiirenemisele avaldas mõju tarbijahindade langus 2014. aasta neljandas kvartalis. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljateistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutotunnipalk oli neljandas kvartalis 6,35 eurot ja tõusis 2013. aasta neljandas kvartaliga võrreldes 6 protsenti.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2014. aasta neljandas kvartalis kõigil tegevusaladel. Kõige enam ehk 12,5 protsenti tõusis keskmine brutokuupalk 2013. aasta sama ajaga võrreldes finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel, kõige vähem ehk 0,5 protsenti info ja side tegevusala palgatöötajatel. Keskmine brutotunnipalk tõusis neljandas kvartalis kõige enam finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel, keskmiselt 13,1 protsenti, ning ainsana langes info ja side tegevusala palgatöötajatel, keskmiselt 0,2 protsenti.

Palgastatistika uuringu alusel oli neljandas kvartali keskmine tööga hõivatute arv 6,8 protsenti suurem kui 2013. aasta neljandas kvartalis. Kõige enam suurenes palgatöötajate arv majutuse ja toitlustuse tegevusalal, keskmiselt 17,8 protsenti.

2014. aasta neljandas kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1404 eurot ja tunnis 9,2 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2013. aasta neljandas kvartaliga võrreldes kuus 5,1 protsenti ja tunnis 5,9 protsenti. Kõige suurem ehk 12,8 protsenti kuus ja 14,8 protsenti tunnis, oli tõus finants- ja kindlustustegevuses. Kõige vähem tõusis keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus info ja side tegevusalal, keskmiselt 0,5 protsenti. Tööjõukulu tunnis langes ainult info ja side tegevusalal, keskmiselt 0,9 protsenti.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2014. aastal oli valimis 11 920 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest, nagu puhkusetasu, hüvitised ja muu sarnane, ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Maanteeameti e-teeninduses saab sellest nädalast vahetada ka esmast juhiluba ja seal on riigilõiv 20 eurot olles 20 protsenti soodsam kui liiklusregistri büroos.

Esmast juhiluba saab vahetada isik, kelle juhiloa kehtivuse lõpuni on jäänud mitte rohkem kui üks kuu ning kes on läbinud lõppastmekoolituse, teatas maanteeamet neljapäeval BNS-ile.

E-teeninduses esmast juhiluba vahetades ei tohi isikul olla viimase 12 kuu jooksul jõustunud kehtivaid liiklusalaseid karistusi ning juhiloa kehtivuse lõppemisest ei tohi olla möödunud rohkem kui 12 kuud. Juhul, kui isikul on  olemas kehtiv karistus või esmase juhiloa kehtivuse lõppemisest on möödas rohkem kui aasta, peab isik sooritama eksami ning selleks pöörduma liiklusregistri büroosse.

Lisaks sellele peavad esmase juhiloa vahetamiseks olema täidetud juhiloa vahetamise üldtingimused ehk isikul peab olema kehtiv tervisetõend, elektrooniline foto ja allkiri ning rahvastikuregistri järgne alaline elukoht Eestis. Tervisetõendi taotlemisel soovitab maanteeamet küsida perearstilt e-tervisetõendit, sest arst saadab tervisekontrolli tulemused e-tervise infosüsteemi, kust andmed jõuavad otse maanteeameti liiklusregistrisse. E-tervisetõendi taotlemiseks tuleb  eelnevalt täita tervisedeklaratsioon aadressil www.digilugu.ee ning seejärel pöörduda perearsti poole.

Juhiloa kättesaamiseks soovitab maanteeamet valida postiteenuse, mille puhul jõuab uus juhiluba postkasti juba kolme päeva jooksul.

2014. aastal vahetas esmast juhiluba 12 500 inimest, tänavu tuleb toiming ette võtta ligikaudu 25 000 inimesel.

Kolmapäeva õhtul lõppenud riigikogu valimiste e-hääletusel andis oma hääle üle 175 000 inimese.

Elektrooniline hääletamine aadressil www.valimised.ee lõppes kolmapäeval kell 18, vabariigi valimiskomisjoni andmetel oli kella 17.55 ajaks e-valimistel hääle andnud 175 885 inimest. E-hääletanute lõplik arv selgub hiljemalt 18.30.

Kolmapäeval oli eelhääletamise viimane päev. Eelhääletuse ajal anti jaoskondades kokku 77 240 häält.

Valimispäeval, 1. märtsil saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas.