Keskmine palk kasvas neljandas kvartalis 5,3 protsenti 1039 euroni

FOTO: VTKeskmine brutokuupalk oli 2014. aasta neljandas kvartalis 1039 eurot ja tõusis eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 5,3 protsenti; keskmine brutopalk oli oktoobris 1024 eurot, novembris 1021 eurot ja detsembris 1068 eurot.

Võrreldes 2013. aasta sama kvartaliga oli keskmise brutokuupalga tõus neljandas kvartalis suurem kui teises kvartalis, kui brutokuupalk ületas esimest korda 1000 euro piiri; teises kvartalis oli tõus 4,8 protsenti, neljandas kvartalis 5,3 protsenti, teatas statistikaamet.

Aastalõpu ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta neljandas kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 2,4 protsenti ning vähendasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,4 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta neljandas kvartalis 5,7 protsenti.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2013. aasta neljandas kvartaliga 5,8 protsenti. Reaalpalga kasvu kiirenemisele avaldas mõju tarbijahindade langus 2014. aasta neljandas kvartalis. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljateistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutotunnipalk oli neljandas kvartalis 6,35 eurot ja tõusis 2013. aasta neljandas kvartaliga võrreldes 6 protsenti.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2014. aasta neljandas kvartalis kõigil tegevusaladel. Kõige enam ehk 12,5 protsenti tõusis keskmine brutokuupalk 2013. aasta sama ajaga võrreldes finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel, kõige vähem ehk 0,5 protsenti info ja side tegevusala palgatöötajatel. Keskmine brutotunnipalk tõusis neljandas kvartalis kõige enam finants- ja kindlustustegevuse palgatöötajatel, keskmiselt 13,1 protsenti, ning ainsana langes info ja side tegevusala palgatöötajatel, keskmiselt 0,2 protsenti.

Palgastatistika uuringu alusel oli neljandas kvartali keskmine tööga hõivatute arv 6,8 protsenti suurem kui 2013. aasta neljandas kvartalis. Kõige enam suurenes palgatöötajate arv majutuse ja toitlustuse tegevusalal, keskmiselt 17,8 protsenti.

2014. aasta neljandas kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1404 eurot ja tunnis 9,2 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2013. aasta neljandas kvartaliga võrreldes kuus 5,1 protsenti ja tunnis 5,9 protsenti. Kõige suurem ehk 12,8 protsenti kuus ja 14,8 protsenti tunnis, oli tõus finants- ja kindlustustegevuses. Kõige vähem tõusis keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus info ja side tegevusalal, keskmiselt 0,5 protsenti. Tööjõukulu tunnis langes ainult info ja side tegevusalal, keskmiselt 0,9 protsenti.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2014. aastal oli valimis 11 920 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest, nagu puhkusetasu, hüvitised ja muu sarnane, ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Comments  
  +2
Tollest on vähe abi , oi kui palju veel maha läheb ja kui palju maksab veel tööd andev amet.
  +8
Loodetavasti selles suhtes asi paraneb juba lähipäevil, sest sellest on korduvalt juttu olnud, et valeliku reformierakonna suurim hirm ja vaenlased on haritud ja ausad inimesed keda on eelpool nim. erakonna poolt püütud alusetult erinevate valedega ja laimukampaaniatega mustata ja sellega juhtivatelt ja vastutusrikastelt töökohtadelt eemal hoida.
  +2
Kui Teie isiklikult või oma mees oleks minu eest sünnitanud ei oleks seda probleemi olnud.Tänan,ilusat päeva jätku Teile,loodan,et olete töö leidnud milles on meestel kergemad võimalused Lõuna Eestis.Eks minu taoline pimekana leiab ka tera.
  +7
mõni partsi broiler kupatati gaasvõrgu etteotsa ja kohe tõuseb
  +3

Quoting Haritud naine.:

Võrumaal kui tahad tööle saada ei tohi haridust öelda,muidu tööle ei saa.Isiklikult on olnud juba kaks analoogset juhust kui ütled haridus kõrg,veel enam magister.Vaikus,CV-le enam ei vastata.


Väga õige jutt:) Minul sarnane seis oli:):)
AGA MIKS TE VEEL TÖÖL EI OLE KUI TEIL SELLINE HARIDUS ON:):):):) naera puru.
  +13
Võrumaal kui tahad tööle saada ei tohi haridust öelda,muidu tööle ei saa.Isiklikult on olnud juba kaks analoogset juhust kui ütled haridus kõrg,veel enam magister.Vaikus,CV-le enam ei vastata.
  -15
Miinimum palgalised on kellel pole haridust.
  +18
Tõenäoliselt on need valeliku reformierakonna viimased valed, tõmbed ja peab eriline idioot olema kes sellist tühist mula veel tõsiselt võtab. Siinkohal oleks õige ära märkida kui palju on Eestis inimesi kes teenivad miinimum palka, ja seejärel tekiks selgem pilt Eesti reaalsest keskmisest palgast.
  +8
ei tea ühtegi inimest kes teaks ühtegi inimest, kelle palk 2014.a neljandas kvartalis tõusis.
  +2

Quoting ratsa rikkaks:

reaalsus on aga ju hoopis midagi muud.. :lol: :lol: :lol:


1000€ eee pole võimalik :P
  +9
reaalsus on ju hoopis midagi muud :lol: :lol: :lol:
  +14
reaalsus on aga ju hoopis midagi muud.. :lol: :lol: :lol:

 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD