EESTI UUDISED BNS

Euroopas levivad leetrid ohustavad ka tuhandeid Eesti lapsi

Foto: VT

Euroopas levivad leetrid ohustavad ka tuhandeid Eesti lapsi, eelmise aasta detsembri lõpu seisuga oli Eestis kokku 6601 last, keda ei ole kordagi vaktsineeritud leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.

Kuigi möödunud aastal ei registreeritud Eestis ühtegi leetrite haigusjuhtu, suurenes mullu mitmes Euroopa riigis haigestumine leetritesse, hulgaliselt uusi haigusjuhte on lisandunud ka käesoleval aastal, teatas terviseamet. Arvestades epidemioloogilist olukorda Euroopas ja vaktsineerimata inimeste olemasolu Eestis on leetrite importimine ja levik siin üsna tõenäoline.

Möödunud aasta jaanuarist kuni tänavu veebruari registreeriti WHO Euroopa regioonis üle 23 000 leetrite haigusjuhu. Näiteks Kõrgõzstanis registreeriti 7477, Gruusias 3191, Saksamaal 1091, Itaalias 1674, Bosnia ja Hertsegoviinas 5524 ja Venemaal 3247 haigusjuhtu. Eestis haigestus 2013. aastal leetritesse kaks, 2012. aastal neli, 2011. aastal seitse inimest. Tegemist oli sissetoodud haigusjuhtudega ja mõnel juhul ka haiguse edasi levikuga Eesti siseselt. Mullu ei registreeritud Eestis ühtegi leetrite haigusjuhtu.

Leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritakse lapsi 1-aasta vanuselt ja uuesti 13-aasta vanuseid lapsi. Eesmärk oleks, et vähemalt 95 protsenti 2-aastastest lastest oleks vaktsineeritud, mis viiks haiguse leviku võimaluse miinumini. Soovitatud taset ei ole saavutatud Tallinnas, Harjumaal, Hiiu-, Võru-, Valga-, Viljandi- ja Pärnumaal.  

Leetrid on kõrge nakkavusega viirusliku päritoluga äge nakkushaigus. Haigustekitaja levib õhu kaudu piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Haiguse peiteperiood kestab keskmiselt 10 päeva. Esmasteks haigusnähtudeks on palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Järgnevatel päevadel pärast haigustunnuste ilmnemist tekib kehal leetritele iseloomulik lööve. Peamised leetrite tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja peaajupõletik.  

Terviseameti andmetel vähenes mullu mumpsi, punetiste ja leetrite osas hõlmatus vaktsineerimisega 0,3 protsendi võrra ja oli 2014. aastal 93,4 protsenti.

Eelmisel aastal jätkusid probleemid vaktsineerimise õigeaegsusega ning murettekitav oli mittepiisav korduvvaktsineerimise tase. Näiteks difteeria, teetanuse ja lastehalvatustõve esimese korduvvaktsineerimisega saavutati 95%-ne hõlmatus alles 6-aastastel, teise korduvvaktsineerimisega – 11-aastastel.

Mullu läks kooli üle 3000 lapse, kes olid korduv-vaktsineerimata difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatustõve teise korduvannusega. Eriti suured probleemid immuniseerimise õigeaegsusega esinevad Tallinnas ja Harjumaal.

Politsei: Võru pensionäride keskuses valimisvabaduse rikkumist polnud

Pilt on illustratiivne Foto: INNO TÄHISMAA

Lõuna prefektuur uuris vihjet, mille järgi võis Võru pensionäride päevakeskuses teine inimene anda eakate valijate eest e-hääli, kuid midagi ebaseaduslikku siiski ei tuvastanud.

"Politseile laekus vihje võimalikust valimisvabaduse rikkumisest Võru pensionäride päevakeskuses, kus esialgse teate kohaselt koguti kokku mitme eaka ID-kaart. Karistusseadustiku kohaselt on keelatud mistahes moel valimisvabaduse rikkumine, sealhulgas hääletamisel osalemise takistamine ja hääletusotsuse mõjutamine kas soodustusi või varalist kasu lubades," rääkis Lõuna prefektuuri pressiesindaja Maria Gonjak BNS-ile.

Politsei kontrollis teates sisaldunud informatsiooni vestluste käigus ning selgitas välja, et tegemist ei olnud karistusseadustiku vastavas paragrahvis kirjeldatud valimisvabaduse rikkumisega.  "Politseile teadaolevalt abistas päevakeskuse juhataja mitut pensionäri elektroonilise hääle andmisel viimaste palvel ja nende endi  juuresolekul. Selline tegevus põhines vastastikusel usaldusel ning miski ei viita päevakeskuse juhatajapoolsele usalduse rikkumisele," selgitas Gonjak.  

Politsei ei leidnud ühtegi viidet sellele, et hääletajaid oleks mõjutatud.

Märtsi ilm tuleb keskmisest soojem

FOTO: VTIlmateenistuse prognoosi kohaselt tuleb märts keskmisest soojem, kuid arvestada tuleb ka lühiajaliste külmalainetega.

Normi kohaselt on märtsis õhutemperatuur -2,2 kuni +0,2 kraadi, kuid tänavuse märtsi keskmine õhutemperatuur kogu kuu lõikes tuleb tõenäoliselt pikaajalisest keskmisest kõrgem, selgub ilmateenistuse prognoosist. Sademete norm on märtsis 28-44 millimeetrit ja neid tuleb normi piires.

Kuu alguses on ilm rahulikum, sajab nii vihma kui lörtsi ja õhutemperatuur püsib enamasti üle 0 kraadi. 5.-7. märtsini on õhumass jahedam, sajuhooge hõredamalt ning laiguti selgineva taeva all langeb õhutemperatuur öösiti alla null kraadi, päeval aga tõuseb taas üle nulli.

Alates 8. märtsist on ilm väga muutlik. Atlandil tugevnev edela-kirdesuunaline tugevate tuulte vöönd suundub edasi Põhja-Euroopasse ning kiires õhuvoolus liiguvad Atlandilt aktiivsed madalrõhkkonna üle Skandinaavia, toovad algul kaasa sooja ja niisket õhku. Mõnel päeval võib õhutemperatuur tõusta kuni 8-9 kraadini. Eemalduvate madalrõhkkondade järel asendub soojus külmema õhumassiga ja õhutemperatuur langeb alla null kraadi. Külmalained on aga lühiajalised, sest ookeanilt liigub üha uusi keeriseid Põhja-Euroopasse. Kiiresti muutuva ilma lahutamatuks osaks on tugevnev tuul.

Kuu keskpaik on tugevneva kõrgrõhkkonna toel tõenäoliselt kuivem, aga võrdlemisi mahe. Vaid öösiti langeb temperatuur selgineva taeva all alla null kraadi. Kuu viimasel kolmandikul võivad Atlandi madalrõhkkonnad taas aktiivseks muutuda ning suunata üle Läänemere ümbruse ookeanilt kaasatoodud soojust ja niiskust. Lühiajalised külmalained võivad kesta vaid üks kuni poolteist ööpäeva.

Eesti sõidukijuhid põhjustasid mullu võõrsil ligi 2300 avariid

Pilt on illustratiivne FOTO VTEesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel põhjustasid Eesti sõidukijuhid möödunud aastal välismaal 2300 liiklusõnnetust, mis teeb üle kuue liiklusõnnetuse päevas.

Fondi kinnitusel tuleb välisriigis liigeldes olla eriti tähelepanelik, kuna erinevad võivad olla nii liikluseeskirjad, politsei suhtumine kui ka liikluskindlustuse olemasolu kohustus. Lisaks muudab asjaajamise ning vastaspoolega kokkuleppe saamise veelgi keerulisemaks võimalik keelebarjäär.

If Kindlustuse käsitlustoe grupijuhi Mari-Ly Halliku sõnul on liiklusõnnetusse sattudes kõige olulisem sündmuskoha jäädvustamine ning fikseerimine. „Autoga välismaale sõites soovitame kaasa võtta liiklusõnnetusest teatamise vormi, kuna võõras keeles blankett võib meie inimesele arusaamatuks jääda," rääkis Hallik.

Tema sõnul on liiklusõnnetuse korral oluline, et ei antaks kusagile allkirja enne, kui kõik on arusaadav ning selge. "Õnnetuskoha fikseerimine on väga oluline – selleks oleks mõistlik lisaks blanketi täitmisele jäädvustada ka autode asukohad ning vigastused näiteks mobiiltelefoni kaameraga. Lisaks soovitame pilte teha ka teise osapoole juhiloast ja kindlustuspoliisist,“ lisas Hallik.

Parlamendikohast loobuda lubanud Aunaste siiski läheb riigikokku

Maire Aunaste külastas esmaspäeval, 19. jaanuaril Võru bussijaama kohvikut, kus kõigil külastajatel ja soovijatel oli võimalik temaga vestelda ning talle küsimusi esitada. Lustakas ja rõõmsameelne Maire teenindas kliente ega pidanud paljuks vimkat visata. Pilt räägib ise enda eest, sest sõõrik riigikogu valimiskandidaadi silmis pole just igapäevane nähtus.    Foto: AIGAR NAGEL

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) nimekirjas valimistel 676 häält kogunud Maire Aunaste siiski läheb riigikokku, hoolimata ööl vastu esmaspäeva sotsiaalmeedias öeldust, et annab koha ära.

"Tere, kullakesed! Kuna ma olen keeldunud oma öisele emotsioonile kommentaare andmast, siis ütlen siinkohal ühe lausega: olen järele mõelnud, kurjad kirjad vastu võtnud, oma hinges inventuuri teinud ning aru saanud, et tagasiteed ei ole! Teen seda, mida ma tegema pean, ehk siis töötama RK 13. koosseisus," kirjutas Aunaste esmaspäeva pärastlõunal Facebookis.

Ühtlasi vabandas Aunaste nende ees, "kes lootsid, et ma sisse ei pääse või sisse ei lähe".

Ööl vastu esmaspäeva tänas Aunaste Facebookis oma toetajaid heasoovliku suhtumise eest, kirjutades ka, et ei tea, kas riigikokku pääsemine ikka on õnn. "Plaanin oma kohta ära anda," lisas ta siis.

Märtsi algus toob valdavalt plusskraade

FOTO: VTMärtsi algus toob valdavalt plusskraade, soojamaksimumid võivad paiguti tõusta seitsme kraadini.

Teisipäeval kandub madalrõhkkonna tegevussfäär Põhjamere äärest Läänemerele Saaremaa ja Hiiumaa lähistele. Eestis sajab aeg-ajalt lörtsi ja vihma. Öösel puhub idakaare tuul 5-10 m/s, päeval pöördub lääne poolt alates järk-järgult lõunasse ja edelasse ning tugevneb puhanguti 13, Liivi lahe ümbruses 16 m/s. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kun +3, päeval +1 kuni +5 kraadi.

Kolmapäeval liigub madalrõhkkond edasi põhja poole ja jõuab päeval Oulu lähistele. Eestit katab madalrõhkkonna lõunaserv. Sajab enamasti lörtsi, sekka ka vihma. Pärastlõunal jääb sadusid harvemaks. Edelatuul ulatub öösel veel puhanguti 15 m/s, päevaks tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -1 kuni +2, päeval +1 kuni +4 kraadi.

Neljapäeval madalrõhkkonna mõju väheneb ja tõusva õhurõhu foonil on sajuhooge on harva, suurem on võimalus Eesti lääne- ja põhjaservas. Tuul nõrgeneb ja on päeval muutliku suunaga. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -4 kuni +1, päeval +1 kuni +4 kraadi.

Reedel on mõjusam väike kõrgrõhuhari. Nõrka lörtsi sajab vaid üksikutes kohtades. Kuid õhtul võivad Läänemerelt läheneva madalrõhulohu sajupilved Lääne-Eestisse jõuda. Tuul on nõrk ja valdavalt lõunakaarest. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni -5, päeval 0 kuni +3 kraadi.

Laupäeva öösel liigub madalrõhulohk ühes sajupilvedega üle Eesti, kuid praegustel andmetel on sadu enamasti nõrk. Päeval jõuab Atlandilt Norra merele väga aktiivne madalrõhkkond ja laieneb üle Skandinaavia. Tihedam sadu veel ei jõua, aga siin-seal sajab nõrka lörtsi. Lõuna- ja edelatuul päeva peale tugevneb. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -3 kuni +1, päeval +1 kuni +4 kraadi.

Pühapäeval liigub madalrõhkkond üle Skandinaavia põhjatipu ja selle lõunaserva mööda kandub Eesti kohale sajupilvi - enamasti sajab vihma, algul tuleb sekka ka lörtsi. Puhub tugev edelatuul. Õhutemperatuur on öösel mandril vahemikus -3 kuni +2, saartel 0 kuni +2 kraadi, päeval tõuseb +3 kuni +7 kraadini.

Järgmise nädala esmaspäeval kaugeneb madalrõhkkond Teravmägede poole ja nõrgeneb ning selle mõju Läänemere ümbrusele väheneb. Edelatuul nõrgeneb. Siin-seal sajab nõrka vihma. Õhutemperatuur on öösel vahemikus -1 kuni +3, päeval +1 kuni +6 kraadi.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD