Statistikaameti teatel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aastal 2013. aastaga võrreldes 2,1 protsenti, esialgsetel andmetel oli kasv 1,8 protsenti.

2014. aastal oli SKP jooksevhindades 19,5 miljardit eurot.

Kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Kui esimeses kvartalis kasvas SKP võrreldes 2013. aasta sama ajaga 0,5 protsenti, siis neljandas kvartalis 3 protsenti.

Olulise panuse SKP kasvu andis kaubanduse tegevusala, peamiselt jaekaubanduse lisandväärtuse suurenemise tõttu. Lisaks panustasid SKP kasvu enim töötlev tööstus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Töötleva tööstuse kasvu toetas toodangu ekspordi kasv, samuti suurenes töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule.

2014. aastal pidurdas majanduse kasvu enim veonduse ja laonduse lisandväärtuse vähenemine. SKP kasvu kahandasid oluliselt veel ehitus ning majutus ja toitlustus. Ehitusmahud kohalikul ehitusturul vähenesid 2 protsenti ning ehituse lisandväärtus kahanes 4,1 protsenti eelkõige rajatiste ehitamise vähenemise tõttu.

2014. aastal kasvas SKP kiiremini kui töötatud tundide ning hõivatute arv, mis kasvasid vastavalt 0,4 ja 0,8 protsenti. Seega suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 1,3 ja 1,7 protsenti. Samuti on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2013. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 6,4 protsenti.

Sisemajanduse nõudlus kasvas 4,8 protsenti, mõjutatuna enim varude muutusest ja kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemisest. 2014. aastal suurenesid varud kõikides alaliikides, sealjuures enim mõjutas varude kasvu kaubavarude suurenemine. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige toidule, transpordile ning samuti rõivastele ja jalanõudele tehtud kulutuste suurenemise tõttu.

Kapitali kogumahutus kahanes hinnamõjusid arvesse võttes 3 protsenti, mis oli enim mõjutatud investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse ning muudesse masinatesse ja seadmetesse. Suurim positiivne mõjutaja oli investeeringute kasv transpordivahenditesse. Ehkki sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKP, olid lõpptarbimiskulutused, kapitali kogumahutus ja varude muutus kokku siiski toodetud SKP-st väiksemad, moodustades 99,4 protsenti SKP-st.

Vaatamata langusele aasta esimeses kvartalis suurenes 2014. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 2,6 protsenti. Kaupade ja teenuste sissevedu kasvas 2014. aastal 2,3 protsenti. Suurima positiivse mõjuga Eesti väliskaubandusele oli elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv.

Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 2,5 protsenti, mis oli aastavõrdluses viimase kolme aasta parim näitaja.

Eesti metsatööstusel on tänavu kaks muret: müüa pole mõtet madalate hindade tõttu ning lattu ei saa toota kehva talve tõttu, kirjutab Postimees.

Eesti ühe suurema metsamajandaja, AS-i Fest-Forest keskmine kuu raiemaht on 15 000 – 20 000 tihumeetrit. Festi-Foresti direktori Toomas Kamsi sõnul raius ettevõte aga aasta kahel esimesel kuul kokku kõigest 12 000 tihumeetrit. "Samas on turg praegu selline, et pole mõtet väga raiudagi. Hind on sedavõrd madalale läinud," ütles Kams.

"Turg on kehv, sest paberitootmine on vähenenud," ütles Tiit Kosenkranius, metsameister Lõuna- ja Edela-Eesti metsaomanikke koondavas ühistus Ühinenud Metsaomanikud. Kosenkraniuse sõnul on puidu hind selle aasta alguses mullu alanud langusteed jätkanud. "Selle hinnaga pole mõtet metsa teha, aga eks me tasapisi ikka teeme – masinaid ja mehi seisma jätta ei saa," nentis ta.

"Aasta teine kvartal tuleb veel nõrk. Kolmanda kvartali makronäitajad ja laoseisud näitavad aga väikesi paranemismärke," ütles Toomas Kams Fest-Forestist. "Kui seis kevadel paraneb, siis arvan, et saame aastaplaanist ehk 75 protsenti täis. Aga praegu kardan, et jääme 50 protsendi juurde," sõnas ta.

Veebruari lõpus oli töötukassas töötuna arvel 30 919 inimest ehk 4,9 protsenti tööjõust vanuses 16 aastat pensionieani.

"Veebruaris jätkus veel registreeritud töötute arvu suurenemine, kuid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on töötute arv 15 protsendi võrra madalam," ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel pressiteate vahendusel.

Kõrgeim oli veebruaris registreeritud töötuse määr 10 protsenti Ida-Virumaal ja 9 protsenti Valgamaal ning madalaim 3,5 protsenti Harjumaal ja 3,9 protsenti Tartumaal.

Suurima osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid veebruari lõpus 21 protsendiga oskus- ja käsitöölised, 20 protsendiga lihttöölised ning 16 protsendiga teenindus- ja müügitöötajad.

Töötukassa maksis veebruaris töötuskindlustushüvitist 10 071 inimesele ehk 29 protsendile kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 389 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 3,4 miljoni euro. Ligikaudu 124 euro suurust töötutoetust sai veebruaris 8044 inimest ehk 23 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa veebruaris 516 inimesele. Keskmine veebruaris määratud hüvitis oli 1423 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 853 000 euro. Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa veebruaris 84 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2106 eurot ning hüvitisteks maksti veebruaris üle 141 000 euro.

Veebruari jooksul lisandus vähem uusi tööpakkumisi kui jaanuaris, näitaja oli 2639, sellest 63 protsenti sisestati töötukassa portaali kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 5597. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli 25 protsenti teenindus- ja müügitöötajatele . Järgnesid 15 protsendiga lihttöölistele ning seadme- ja masinaoperaatoritele pakutavad töökohad.

Tööalasel koolitusel osales veebruaris 3378 ja tööotsingu koolitusel 1072 inimest. Tööpraktikal osales 945, tööharjutusel 912 ning tööklubis 422 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1606 korral. Ettevõtluse alustamise toetust sai 33 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 59 uut töökohta. Palgatoetusega oli veebruaris töötamas 931 inimest. Lisaks osales veel 2858 inimest teistes aktiivsetes meetmetes. Veebruarikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 2 786 inimest.

Esmaspäeva õhtul juhtus raske liiklusõnnetus Võrumaal, kus sõiduki ja veoki kokkupõrkes hukkus 78-aastane mees.

Traagiliste tagajärgedega õnnetus juhtus esmaspäeva õhtul kella 20.19 ajal Võrumaal Vastseliina vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 275,6. kilomeetril. Esialgsetel andmetel hakkas Vastseliina poolt liikunud sõiduauto Ford Mondeo sooritama ristmikul vasakpööret, kuid ei hinnanud õigesti Võru poolt Luhamaa suunas ja sõidueesõigust omanud veoki Mercedes-Benz kiirust ja kaugust. Kahe sõiduki kokkupõrke tagajärjel sai sõiduautot juhtinud 78-aastane Kaarel surmavaid vigastusi, teatas politsei- ja piirivalveamet.

Politsei selgitas, et veokit juhtinud 33-aastane Denis oli kaine ning omas juhtimisõigust. Fordi juhtinud mehe kainus selgitatakse ekspertiisi käigus. Õnnetuspaigas oli sõidutee asfaltkattega ja vihmamärg.

Kuigi selle õnnetuse täpsemad asjaolud on veel selgitamisel võib eeldada, et kahe sõiduki kokkupõrge, mis nii raskete tagajärgedeni viis, juhtus piisamatust tähelepanust ja hooletusest kõrvalteelt peateele sõites, ütles Võru politseijaoskonna vanemliikluspolitseinik Tarmo Tammesoo.

"Õnnetuste vältimiseks tuleb igal autojuhil veenduda, kas soovitud manööver õnnestub ohutult, ennast ja kaasliiklejaid ohtu seadmata, sooritada," ütles Tammesoo ning paneb autojuhtidele südamele, et manöövrite sooritamisel tuleks varuda aega, olla kannatlik ning mitte kiirustada.

Juhtunu täpsemad asjaolud selgitatakse välja alustatud kriminaalmenetluse käigus.