Kolmapäeval õhtul suri näitleja, lavastaja ja humorist Eino Baskin.

Vana Baskini teatri majandusdirektor Aarne Valmis ütles Delfile, et Baskin suri kolmapäeva õhtul oma kodus.

Eino Baskin sündis 17. juunil 1929. aastal Tallinnas.

1951. aastal. lõpetas ta Eesti teatriinstituudi ning asus tööle Draamateatrisse, kus ta töötas näitlejana aastatel 1968–1980.

Aastatel 1958–1961 töötas Baskin erinevates komöödiateatrites Leningradis. Baskin oli ka menukas konferansjee.

1972. aastal asutas Baskin näitetrupi, kes hakkas tegema igapühapäevast raadioprogrammi "Meelejahutaja".

1980. aastal asutas Eino Baskin Vanalinnastuudio ja oli selle pikaaegne juht. Pärast Vanalinnastuudio sulgemist asutas ta Vana Baskini Teatri.

Baskin on pälvinud Valgetähe III klassi teenetemärgi ning Tallinna teenetemärgi. Aastal 2002 sai Baskin Oskar Lutsu huumoripreemia.

Sellel nädalal harjutavad ligi 150 Kuperjanovi jalaväepataljoni B-jalaväekompanii sõdurit linnalahingu pidamist.

Kolmapäeval harjutasid Kuperjanovi pataljoni ajateenijad linnalahingut endises lahingukooli hoones Meegomäel, kus sõdurid said hea kogemuse suuremate hoonekomplekside puhastamisel, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile.

"Võtmesõna linnalahingu pidamise juures on omavaheline koostöö, mis paneb proovile terve meeskonna," ütles B-jalaväekompanii ülem kapten Toivo Raudnagel. "Linnalahing on üks raskemaid lahingu pidamise viise, kus sõdur peab pöörama tähelepanu väga paljudele erinevatele detailidele," lisas kapten Raudnagel.

Nädala jooksul harjutavad kuperjanovlased Võru maakonnas Meegomäel ja Nursipalus liikumisviise hoonestatud alal, tänavatel liikumist, hoonetele lähenemist, hoonetesse sisenemist ning ruum ruumi haaval enda valdusesse võtmist ja vaenulikust elemendist puhastamist.

Ajateenistuse jooksul valmistatakse sõdureid ette erinevates tingimustes võitlemiseks, olgu see siis mets või asustatud punkt. Sellest tulenevalt on linnalahing üks väljaõppe oluline osa ja ühtlasi ka ettevalmistus suurõppuseks Siil.

Päästeameti Lõuna-Eesti pommigrupi demineerijad hävitasid möödunud aastal üle 1250 lõhkekeha ning üle 19 000 padruni.

Möödunud aastal said pääseameti Lõuna-Eesti pommigrupi demineerijad kokku 455 väljakutset, neist 353 olid seotud sõjaaegse lahingumoonaga, edastas BNS-ile Lõuna päästekeskus. Kõige rohkem ehk kokku 109 väljakutseid lahingumoona kahjutukstegemiseks oli Tartu- ja Valgamaale, Võrumaal oli väljakutseid 52, Jõgevamaal 49, Viljandimaal 17 ja Põlvamaal 16 väljakutset.

Kokku hävitasid demineerijad möödunud aastal Lõuna-Eestis 1262 lõhkekeha, üle 19 000 padruni ja üle 17 kilo erinevat lõhkeainet.

Päästeameti demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja Kalvar Tammine sõnas, et kõige rohkem tuleb lõhkekehi välja vanade talumajade taastamisel ning kaeve-, põllu- ja metsatöödel.

Tammine märkis, et aastakümnete jooksul muutuvad sõjaaegsed lõhkekehad maapõues järjest ohtlikumaks. Nii pidid Lõuna-Eesti demineerijad 76 korral hävitama lõhkekehad leiukohas. Tunamullu oli selliseid juhuseid 54 ja 2012. aastal 23.

Tammine tõi välja ka keerukamad juhtumid, millega Lõuna-Eesti pommigrupi demineerijad kokku pidid puutuma. Näiteks möödunud aasta 9. septembril Valgamaal Sangaste lähedal ehitusel kaevetöödel välja tulnud 50-kilose lennukipommi hävitamiseks pidid demineerijad tegema väga täpsed arvutused, et pommi kohapeal lõhates ümbritsevat keskkonda võimalikult vähe kahjustada. Võrumaal Urvaste vallast novembris leitud 250-kilogrammise lennukipommi hävitamiseks pidid demineerijad vaeva nägema kokku kolm päeva, kuna valget aega oli vähe ning kaasata tuli koostööpartnereid ja kasutada eritehnikat.

Jõgevamaal oli demineerijatel eelmisel aastal palju tööd Mustvee linnas, kus huviarheoloogid kontrollisid kohalike palvel järve kaldariba ning alates märtsist kuni juuni lõpuni leidsid sealt 74 lõhkekeha. Viljandimaal Viiratsi vallas avastati aiamaad kaevates käsigranaat ja mürsk. Ala kontrollimisel leidsid demineerijad veel ühe püssigranaadi. Kõik lõhkekehad tuli hävitada leiukohal.

Omapärasematest demineerimisjuhtumitest tõi Tammine näiteks Põlvamaal Vana-Koiola külas eelmise aasta augusti alguses leitud lõhkekeha. Selle avastanud inimene läks metsa matma surnud lemmiklooma. Rotti mattes leidis lemmiklooma omanik sealt 105-millimeetrise mürsu. Tartumaal viis eelmise aasta 16. jaanuaril mees koju käsigranaadi sütiku. Selle, et tegemist oli sütikuga avastas mees alles siis, kui ta hakkas seda pesema. Tammine nentis, et sütikute mehhanismid on väga tundlikud.

Siseministeerium toetab 1,2 miljoni euroga Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest koolitusprogramme, mis on suunatud maakonna ja kohaliku omavalitsuse arengu paremale kavandamisele ja avalike teenuste kvaliteedi tõstmisele.

Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse programmi toetuse maht struktuurivahendite perioodil 2014-2020 on 1,2 miljonit eurot ning koolitused ja nõustamine on suunatud maavalitsustele, maakondlikele arenduskeskustele, omavalitsusliitudele, kohalikele omavalitsustele ja vabaühendustele, teatas siseministeeriumi pressiesindaja BNS-ile .

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on programmi peamine eesmärk edendada piirkondade arengut ja pakkuda kohaliku tasandi teenuseid säästlikumalt ja kvaliteetsemalt.

"Suured erinevused omavalitsuste suuruses ja haldussuutlikkuses on kaasa toonud ka ebaühtlase võimekuse piirkonna arengut kavandada ja avalikke teenuseid pakkuda. Koolitus- ja arenguprogrammidega tahame saavutada piirkonna arengupotentsiaali maksimaalset kasutamist ja edasiviivat koostööd kohalike omavalitsuste, vabaühenduste, erasektori ja teiste oluliste osapoolte vahel," ütles minister. Programmi raames korraldatakse koolitusi ja nõustamist ka kodanikuühendustele, kes on kohalikele omavalitsustele partneriks nii teenuste osutamisel kui ka piirkonna elu edendamisel.

Samuti jätkatakse ühinemist planeerivate omavalitsuste nõustamist, et ühinemine oleks läbi viidud parimal võimalikul tasemel. Ühinemiste toetamiseks on kohalikel omavalitsustel võimalik kasutada konsultandi abi, kes aitab ühinemiste ettevalmistamisel ja piirkonnaspetsiifiliste lahenduste väljatöötamisel.