Põllumajandusminister soovib eesistumise ajal keskenduda bürokraatiale

Kui Eesti saab 2018. aastal Euroopa Liidu eesistumismaaks, siis peaks see praeguse põllumajandusministri Ivari Padari hinnangul keskenduma bürokraatia vähendamisele Euroopa põllumajanduspoliitikas.

Oluline ja läbiv teema on eesistumisajaks 2018. aastal kogu põllumajanduse administratsiooni üle vaatamine, bürokraatia vähendamine kogu ühtse põllumajanduspoliitika raames, rääkis Padar neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Minister tõi näiteks mahepõllumajanduse kontrolli, mille võimalikku leevendamist arutatakse ka esmaspäeval Euroopa Liidu põllumajandusministrite koosviibimisel. "Me oleme väga selle poolt, et mahepõllumajanduse järelevalve peaks olema paindlikum ja ta ei peaks olema nii, et kõikidele ettevõtetele iga aasta kohalduv, aga selge, et kontrollid saaksid teha iga aasta valimi ja riskipõhiselt seda kontrolli teha. See kindlasti vähendab ametkonna koormust," rääkis Padar.

Ühtne põllumajanduspoliitika maht praegusel finantsperioodil kuni 2020. aastani on ligikaudu 2 miljardit eurot ehk Euroopa Liidu ühisest eelarvest perioodi lõpuks umbes 38 protsenti, ja selge, et selle suure poliitikaga on kaasnenud hästi palju bürokraatiat, lisas minister ning meenutas, et põllumajandusega seotud bürokraatiat on püütud vähendada juba ajast, mil neljapäeval 50. sünnipäeva tähistanud Padar oli 1999. aastal esimest korda põllumajandusminister.

Liikmesriigid esitasid uuele volinikule Phil Hoganile jaanuari lõpus 580 leheküljel erinevaid ettepanekuid ja kui hakatakse uut Euroopa Liidu eelarveperioodi planeerima ehk siis 2020+, siis on Padari sõnul täiesti võimalik, et Eesti 2018. aasta alguses, kui ollakse eesistuja, peab olema nende teemade sisse viija uude finantsperioodi, lõpetas minister.