Politsei- ja piirivalveameti veebikonstaabel Maarja Punak hoiatab sotsiaalmeedia kasutajaid pettuse eest.

"Meile on tulnud viimasel ajal teateid erinevatest Facebooki kampaanialehtedest, mille ainsaks sisuks on loosida välja Apple'i või Samsungi tooteid," kirjutas Punak oma postituses. Tegelikult aga kogutakse Punaku sõnul taoliste lehtedega vaid inimeste andmeid.

Veel riskantsemad on Punaku kinnitusel sõnumitega tellitavad teenused sotsiaalmeedia kampaanialehtedel. "Palun lugege erinevatel jagamistel osalemisel reeglid enne läbi. Hoiatage ka sõpru, kes teie uudisvoogu nende jagamistega rikastavad," kirjutas Punak.

Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu, et pühapäeval jõustus tubakaseaduse muudatus, millega reklaamikeeld laienes lisaks tubakatoodetele ka neid imiteerivatele toodetele, nagu e-sigaretid ja vesipiibud.

Edaspidi on keelatud reklaamida kõiki tubaka- ja neid imiteerivaid tooteid, mille alla kuuluvad lisaks seni keelatud tubakatoodetele ka e-sigaretid,   vesipiibud, erinevad materjalid vesipiibutubaka asendamiseks ja tubakavaba huuletubakas sõltumata nende nikotiinisisaldusest, teatas tarbijakaitseamet BNS-ile. Keelatud on reklaamida ka nende tarvikuid, nagu sigaretipaberid ja -hülsid ning nende täitmise seadmed, filtrid, filtreerivad piibupesad ja filtripadrunid, sigari- ja sigaretipitsid.

Reklaamikeeld puudutab ka tubakatoodete ning nende kasutamise ja tarvikutega seonduvaid kaubamärke. See on lubatud üksnes juhul, kui seda kasutatakse teiste kaupade või teenuste tähistamiseks ning ei väljenda sõnas ega kujuta pildis tubakatoodet või sellega seonduvate toodete tarbimist.

Reklaame, mis on avalikustatud enne pühapäeva, võib kasutada mitte kauem kui kaks kuud. Siiski peavad need jätkuvalt olema neutraalsed ega tohi viidata tervislikkusele või sisaldada suitsetamisega seotud elemente, nagu aur, suits või suitsetavad inimesed.

Ettevõtjad peavad silmas pidama, et enne pühapäeva avaldatud vesipiibureklaami ei tohi avalikustada, kui seda reklaamitakse koos vesipiibus kasutatava tubakaga. Pärast kahekuulist üleminekuaega ei tohi reklaamida vesipiipu ka näiteks koos taimesegude, mineraalkivikeste või muu taolisega.

Sama piirang kehtib e-sigareti ja -vedelike reklaamimisele, kus üheks olulisemaks asjaoluks on, et reklaamis ei tohi viidata suitsetamise kui käitumishäire ravile, leevendamisele või tõkestamisele. Kuna siiani pole e-sigareti tervislikkus ja ohutus tõendatud, siis igasugused sellekohased väited on eksitavad ja seetõttu ka keelatud.

Ka käesoleval aastal ei plaani keskkonnaministeerium lubada väetiste kasutamist enne veeseaduses ettenähtud tähtaega.

Veeseaduses määratud 1. aprill, millest varem ei tohi väetisi kasutada, on paika pandud pikaajaliste vaatluste tulemusel, mille järgi algab vegetatsioon tavaliselt aprilli keskel. Viimaste aastate ülevaadete kohaselt on kevadine vegetatsiooniperiood küll mõnevõrra varem alanud, kuid mitte märtsis, kirjutas keskkonnaministeerium Mati Raidma põllumeeste huvigruppidele.

Ka juhib minister tähelepanu asjaolule, et riigi ilmateenistus prognoosib kuu lõppu pakaselisi ilmu ning rohkelt vihmasadu, sarnaselt eelmise aastaga, kui samuti järgnes soojale perioodile pakane ja lumi, mis välistas põllutööd.

"Lisaks väetiste laotamise keeluajale on veeseaduses sätestatud ka keeld laotada väetisi külmunud, lumega kaetud, veega küllastunud ja üleujutatud pinnale. Nimetatud sätte eesmärgiks on vähendada laotatud väetiste leostumist ja ärakannet pinnalt vihma- ja lumesulaveega. Lisaks veekeskkonna kaitsele omab see tegevus ka majanduslikku mõju põllumehele, sest laotatud väetis ei jõua taimedeni vaid vette," kirjutab minister.

16. märtsil pöördusid põllumajandusettevõtete huvigrupid keskkonna- ja põllumajandusministeeriumite poole ettepanekuga lühendada veeseaduses ettenähtud väetiste keeluaega, sest ilmad on väetamiseks valmis.

Maanteeinfokeskuse teatel püsib sajupiirkondades teedel libeduse oht.

Varahommikul olid teeolud põhi- ja suurematel tugimaanteedel valdavalt head, Kagu- ja Lõuna-Eestis paiguti sadanud lume tõttu muutlikud.

Ilmateenistuse andmeoö päeval pilvisus hõreneb. Mitmel pool sajab enamasti vähest lörtsi ja lund. Kirde- ja põhjatuul tugevneb 5-12, rannikul ja saartel puhanguti 14-17 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni +1 kraad.