Ka käesoleval aastal ei plaani keskkonnaministeerium lubada väetiste kasutamist enne veeseaduses ettenähtud tähtaega.
Veeseaduses määratud 1. aprill, millest varem ei tohi väetisi kasutada, on paika pandud pikaajaliste vaatluste tulemusel, mille järgi algab vegetatsioon tavaliselt aprilli keskel. Viimaste aastate ülevaadete kohaselt on kevadine vegetatsiooniperiood küll mõnevõrra varem alanud, kuid mitte märtsis, kirjutas keskkonnaministeerium Mati Raidma põllumeeste huvigruppidele.
Ka juhib minister tähelepanu asjaolule, et riigi ilmateenistus prognoosib kuu lõppu pakaselisi ilmu ning rohkelt vihmasadu, sarnaselt eelmise aastaga, kui samuti järgnes soojale perioodile pakane ja lumi, mis välistas põllutööd.
"Lisaks väetiste laotamise keeluajale on veeseaduses sätestatud ka keeld laotada väetisi külmunud, lumega kaetud, veega küllastunud ja üleujutatud pinnale. Nimetatud sätte eesmärgiks on vähendada laotatud väetiste leostumist ja ärakannet pinnalt vihma- ja lumesulaveega. Lisaks veekeskkonna kaitsele omab see tegevus ka majanduslikku mõju põllumehele, sest laotatud väetis ei jõua taimedeni vaid vette," kirjutab minister.
16. märtsil pöördusid põllumajandusettevõtete huvigrupid keskkonna- ja põllumajandusministeeriumite poole ettepanekuga lühendada veeseaduses ettenähtud väetiste keeluaega, sest ilmad on väetamiseks valmis.