Elukaaslase tütart vigastanud mees tunnistab süüd osaliselt
Tallinnas astus teisipäeval kohtu ette oma elukaaslase väikese tütre rängas vigastamises süüdistatav mees, kes võttis süü omaks osaliselt.
33-aastane Egert kinnitas, et tunnistab süüd lapsele raske tervisekahjustuse tekitamises osaliselt, lapse piinamissüüd aga ei võtnud sootuks omaks. Tema kaitsja lisas, et piinamine pole tõendatud ning raske tervisekahjustuse süüdistuse peaks kohus ümber kvalifitseerima raske tervisekahjustuse tekitamiseks ettevaatamatusest.
Kohus jätkab üldmenetluses Egerti süüasja arutamist, samas tema 22-aastane elukaaslane Keitli, keda prokuratuur süüdistab oma tütre kehalises väärkohtlemises, kuuleb karistusotsust nõenäoliselt juba pärastlõunal kella 15.30 ajal. Nimelt tema süüasja arutas kohus kokkuleppemenetluses.
Keitit süüdistakse selles, et alates 2013. aasta novembrist kuni eelmise aasta septembrini kasutas ta kokku umbes kümnel korral vägivalda oma 2012. aasta märtsis sündinud tütre vastu – lõi last lahtise käega ja tiris teda juustest, põhjustades lapsele valu.
Keiti elukaaslane Egert kasutas süüdistuse kohaselt eelmise aasta septembri esimesel poolel lapse vastu füüsilist vägivalda vähemalt neljal korral, erinevatel päevadel lüües teda erinevatesse piirkondadesse põhjustades hulgaliselt verevalumeid.
Samuti süüdistatakse Egertit selles, et 16. septembri õhtupoolikul lõi ta last jõuliselt rusikaga näkku, nii et laps paiskus peaga vastu seina ja sai eluohtliku peavigastuse.
17. septembril viidi laps haiglasse. Arstidel tekkis kahtlus, et laps on langenud kuriteo ohvriks ja haigla pöördus politsei poole.
Põhja prefektuuri lastekaitseteenistuse politseinikud pidasid Egerti ja Keiti kuriteos kahtlustatavana kinni 18. septembril ja kohus võttis nad prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.
Karistusseadustik näeb kohtus süüdimõistmisel raske tervisekahjustuse tekitamise eest ette nelja- kuni 12-aastase vangistuse ning kehalise väärkohtlemise eest raskendavatel asjaoludel kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Menetlust juhtinud Põhja ringkonnaprokurör Saskia Kask ütles, et raskete tagajärgedega laste füüsilise väärkohtlemise juhtumeid esineb Eestis õnneks tänapäeval väga harva.
„Seevastu kergemaid laste kehalise väärkohtlemise juhtumeid on meil palju, kuigi peaksime ammu olema välja kasvanud ühiskonnast, kus laste füüsiline karistamine oli norm. Kahjuks väga paljud lapsevanemad peavad ka täna õigeks oma lapsi kasvatuslikel eesmärkidel lüüa ja lausa peksta,“ märkis prokurör Kask.
