EESTI UUDISED BNS

Riik püüab vältida koolide eksamipingeridu ja teeb avalikuks hulga teisi võrreldavaid andmeid, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ajalehe andmetel on haridus- ja teadusministeerium välja mõelnud hulga kriteeriume, mida arvesse võttes ähvardab senine nn eliitkoolide võimu all olnud edetabel uppi pöörata. Uusi näitajaid hakatakse avaldama juba sellest kevadest alates.

„Eesti haridussüsteemi häda on see, et meil on tohutu tung eliitkoolidesse,” märkis ministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. „Ühest küljest on see tarbetu laste drillimine asjadeks, milleks nad ei pea valmis olema, ja teiselt poolt tekitab see hariduslikku kihistumist.”

Eliitkoolide üks tõmbenumber ongi ju koht eksamiedetabeli esikümnes. Seni on tabeleid koostades piirdutud üksnes gümnaasiumi lõpueksamitega, kuid eliitkoolid teatavasti valivad oma õpilasi kokku eri põhikoolidest. Kui õppima on valitud koorekiht, ei pruugi esile tulla, kui palju tööd viimase kolme klassi jooksul õpilastega tegelikult tehakse, kirjutab Eesti Päevaleht.

Et sellest natukenegi pilti saada, on ministeerium otsustanud edaspidi kõrvuti panna nii kooli riigieksamite tulemuste keskmise kui ka õpilaste tulemused 9. klassi eksamitel, mis võisid olla sooritatud teises koolis. Kuna mõlemad eksamid on riiklikud ja igal pool ühesugused, saab ühekorraga selgeks gümnaasiumisse astunud õpilaste stardi- ja lõpp-punkt.

„On olemas esialgsed pilootuuringud, mis on näidanud, et see lööb [ede]tabeli tõepoolest täiesti sassi,” sõnas Laidmets. „Kui korjad helgemad pead kokku, siis sa ei pruugigi nendega väga palju vaeva näha, sest nad teevad suure töö ise ära. Need õpilased ei pruugi ka areneda. Nii et seda tööd, mis tegelikult tehakse gümnasistidega, ei näita üldse riigieksami lõpptulemus.”

Seega võivad edaspidi edetabeleid juhtida hoopiski koolid, mis ei selekteeri õpilasi, kuid kus õnnestub 12. klassiks nende tulemusi pisutki parandada, kirjutab Eesti Päevaleht.

„Augusti lõpupoole tahame andmed avalikuks teha, et näha, mis koolides tegelikult toimub. Lõppkokkuvõttes on riigieksami tulemused riigile olulised, aga me ei rahasta selle pärast koole ega taha, et end hulluks õpitakse, selleks et üks kord elus test hästi sooritada. Ühtlustatud testid näitavadki meile seda, mis protsessid hariduses toimuvad, aga nad ei tohiks nii ületähtsustatud olla kui praegu,” rääkis Laidmets.

Ühtlasi hakkavad eksamitega kaasas käima küsimustikud, kus laps saab õppetöö kohta arvamust avaldada, sest seegi võiks aidata mõista, miks eksam läks nihu või vastupidi, tulemus oli ootamatult hea.

„Meil oli eelmisel aastal skandaal, et mõnes koolis kukkusid pooled õpilased läbi. Praegu põhjuseid ei tea, aga kui õpilane saab küsimustikku kirjutada, et tal pole viimasel aastal matemaatikaõpetajat olnud, sest kool ei ole suutnud seda tagada, siis on selge, miks need tulemused sellised on,” tõdes Laidmets. „Me tahamegi teada, mida peaks parandama kogu selles protsessis. Üha rohkem peaksime suutma mõõta, kuidas kool õpilast terviklikult arendab.”

Nii eksamitulemuste võrdlus kui ka õpilaste hinnangud saavad koondtulemusena avalikuks tõenäoliselt juba uue kooliaasta alguseks. Peale selle korjatakse kokku ka muud näitajad: kooli ruutmeetrid õpilase kohta, õpetajate arv jne. Sellest infost on päris palju juba praegu Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) olemas, kuid Haridussilma portaalis (haridussilm.ee) võib olla keeruline neid andmeid leida ja võrrelda. Ministeeriumil on kavas luua eraldi veebinurk, kus saaks koole valitud indikaatorite järgi filtreerida ja võrrelda.

Eesti Ametiühingute Keskliidu hinnangul tuleks alampalka tõsta kiirendatud korras; samut tuleks keskenduda ümberõppesüsteemi loomisele ning tööohutuse suurendamisele spetsiaalse kindlustussüsteemi kaudu.

"Oleme seisukohal, et alampalk peab uuel aastal tõusma peaaegu samas tempos, mille pakkus aasta tagasi välja Indrek Neivelt," rääkis Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson peale keskliidu volikogu koosolekut pressiteate vahendusel.

Endine pankur Indrek Neivelt tõstis möödunud suvel Eestis diskussiooni keskpunkti miinimumpalga problemaatika, Neivelti hinnangul tuleks aastaks 2018 tõsta miinimumpalk 1000 euroni kuus vähendamaks inimeste Eestist lahkumist. Toona leidis EAKL, et miinimumpalga tõstmisega tuleks käituda ettevaatlikult vältimaks tööhõive langemist. Miinimumpalga tõstmist 800 euroni lubasid valimisprogrammis ka sotsiaaldemokraadid. Miinimumpalga lepivad Eestis kokku ametiühingute keskliit ja tööandjate liit, tänavu on see 390 eurot.

Koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning töötukassaga töötavad ametiühingud selle nimel, et igal töötajal tekiks võimalus saada vähemalt viie aasta tagant korralik väljaõpe. "Ka seisame selle eest, et ohutusse töökeskkonda investeerimine muutuks tööandjale soodsamaks, kui sellesse mitteinvesteerimine," rääkis Peterson.

Möödunud aastat kokkuvõttes toodi positiivse poole pealt välja streigiseaduste jõustumise ärahoidmise ning töövõimereformi muutmine ametiühingute jaoks soodsamaks.

Eesti Ametiühingute Keskliidu volikogu koguneb kolm kord aastas ning see moodustatakse keskliidu liikmete esindajatest neljaks aastaks.

Terviseameti andmetel suri möödunud nädalal gripist tingitud tüsistustesse neli inimest ja kokku on sel aastal gripi tagajärjel surnud 15 inimest.

Möödunud nädalal jätkus langus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine, seejuures märkimisväärselt vähenes grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine.

Arstide poole pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 5067 haigestunut, neist 45 protsenti olid lapsed. Haigestunute üldarv vähenes 10 protsenti.  

Gripilaadsetesse haigustesse ja grippi haigestunute arv vähenes vastavalt 29 ja 14 protsenti. See on esimene nädal, mille jooksul ei täheldatud haigestumuse kasvu üheski vanusrühmas ega maakonnas, haigestumuse intensiivsust saab nüüdsest hinnata madalaks. Samas viiruse levikut endiselt laialdaseks ning gripi hääbumisest veel rääkida ei saa.

Oluliselt muutus etioloogiline struktuur, vaid 67 protsenti kõikidest registreeritud haigestumistest olid viirusliku etioloogiaga, ülejäänud kordadel põhjustasid haigestumisi erinevad mikroorganismid. Etioloogilise struktuuri arvestuse alusel võib öelda, et positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid gripiviirused 22,6 peotsenti. Laboratoorselt kinnitati nädala jooksul 57 gripiviirust, neist 38 A-gripi ja 19 B-gripi viirust. Alatüpeeriti üks A-gripi viirus, mis osutas alatüübiks H3.

Domineerivaks viiruseks oli RS-viirus, mille osakaal moodustas 32 protsenti.

E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 399 patsienti, neist 36 inimest hospitaliseeriti viimasel nädalal. Kõikidest hospitaliseeritutest 43,5 protsenti olid vanemad kui 65 aastat, lapsi vanusrühmas kuni neli aastat oli hospitaliseeritute hulgas 23,1 protsenti, tööealiste vanuserühmas moodustas gripi tõttu haiglaravi vajanute osakaal 19 protsenti.

Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja- Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi, Pärnu haigla, Ida-Tallinna keskhaigla ja Ida-Viru keskhaigla andmetel on alates jaanuari lõpust vajanud gripi tõttu intensiivravi 32 riskirühmadesse kuulunud inimest, neist üks laps vanuses 10 aastat, neli inimest vanuses 50-64, ülejäänud vanuses 65 ja üle.

Terviseametile teadaolevatel andmetel suri gripist tingitud tüsistuste järel sel nädalal veel neli patsienti. Kokku on sel hooajal surnud 15 inimest, kaks vanusese 52 aastat, ülejäänud vanuses 65 ja enam. Kõik gripi tõttu lahkunud kuulusid riskirühmadesse ja kindlalt on teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Politsei otsis neljapäeval Võrumaal Lõuna-Eesti haiglast lahkunud ja kadunuks jäänud meest, kes terviseprobleemide tõttu ei pruugi ümbritsevast aru saada.

47-aastane mees lahkus Lõuna-Eesti haiglast omavoliliselt kella 14 paiku, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Terviseprobleemide tõttu ei pruugi mees aru saada, kus ta on ning samuti ei ole ta aldis kontaktiks võõrastega.

Enne kella 17 teatas Lõuna prefektuur, et mees õnnestus üles leida ja ta viiakse tagasi meedikute hoole alla.