Eesti Ametiühingute Keskliidu hinnangul tuleks alampalka tõsta kiirendatud korras; samut tuleks keskenduda ümberõppesüsteemi loomisele ning tööohutuse suurendamisele spetsiaalse kindlustussüsteemi kaudu.

"Oleme seisukohal, et alampalk peab uuel aastal tõusma peaaegu samas tempos, mille pakkus aasta tagasi välja Indrek Neivelt," rääkis Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson peale keskliidu volikogu koosolekut pressiteate vahendusel.

Endine pankur Indrek Neivelt tõstis möödunud suvel Eestis diskussiooni keskpunkti miinimumpalga problemaatika, Neivelti hinnangul tuleks aastaks 2018 tõsta miinimumpalk 1000 euroni kuus vähendamaks inimeste Eestist lahkumist. Toona leidis EAKL, et miinimumpalga tõstmisega tuleks käituda ettevaatlikult vältimaks tööhõive langemist. Miinimumpalga tõstmist 800 euroni lubasid valimisprogrammis ka sotsiaaldemokraadid. Miinimumpalga lepivad Eestis kokku ametiühingute keskliit ja tööandjate liit, tänavu on see 390 eurot.

Koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning töötukassaga töötavad ametiühingud selle nimel, et igal töötajal tekiks võimalus saada vähemalt viie aasta tagant korralik väljaõpe. "Ka seisame selle eest, et ohutusse töökeskkonda investeerimine muutuks tööandjale soodsamaks, kui sellesse mitteinvesteerimine," rääkis Peterson.

Möödunud aastat kokkuvõttes toodi positiivse poole pealt välja streigiseaduste jõustumise ärahoidmise ning töövõimereformi muutmine ametiühingute jaoks soodsamaks.

Eesti Ametiühingute Keskliidu volikogu koguneb kolm kord aastas ning see moodustatakse keskliidu liikmete esindajatest neljaks aastaks.

Terviseameti andmetel suri möödunud nädalal gripist tingitud tüsistustesse neli inimest ja kokku on sel aastal gripi tagajärjel surnud 15 inimest.

Möödunud nädalal jätkus langus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine, seejuures märkimisväärselt vähenes grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine.

Arstide poole pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 5067 haigestunut, neist 45 protsenti olid lapsed. Haigestunute üldarv vähenes 10 protsenti.  

Gripilaadsetesse haigustesse ja grippi haigestunute arv vähenes vastavalt 29 ja 14 protsenti. See on esimene nädal, mille jooksul ei täheldatud haigestumuse kasvu üheski vanusrühmas ega maakonnas, haigestumuse intensiivsust saab nüüdsest hinnata madalaks. Samas viiruse levikut endiselt laialdaseks ning gripi hääbumisest veel rääkida ei saa.

Oluliselt muutus etioloogiline struktuur, vaid 67 protsenti kõikidest registreeritud haigestumistest olid viirusliku etioloogiaga, ülejäänud kordadel põhjustasid haigestumisi erinevad mikroorganismid. Etioloogilise struktuuri arvestuse alusel võib öelda, et positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid gripiviirused 22,6 peotsenti. Laboratoorselt kinnitati nädala jooksul 57 gripiviirust, neist 38 A-gripi ja 19 B-gripi viirust. Alatüpeeriti üks A-gripi viirus, mis osutas alatüübiks H3.

Domineerivaks viiruseks oli RS-viirus, mille osakaal moodustas 32 protsenti.

E-Tervise SA täpsustatud andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 399 patsienti, neist 36 inimest hospitaliseeriti viimasel nädalal. Kõikidest hospitaliseeritutest 43,5 protsenti olid vanemad kui 65 aastat, lapsi vanusrühmas kuni neli aastat oli hospitaliseeritute hulgas 23,1 protsenti, tööealiste vanuserühmas moodustas gripi tõttu haiglaravi vajanute osakaal 19 protsenti.

Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja- Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi, Pärnu haigla, Ida-Tallinna keskhaigla ja Ida-Viru keskhaigla andmetel on alates jaanuari lõpust vajanud gripi tõttu intensiivravi 32 riskirühmadesse kuulunud inimest, neist üks laps vanuses 10 aastat, neli inimest vanuses 50-64, ülejäänud vanuses 65 ja üle.

Terviseametile teadaolevatel andmetel suri gripist tingitud tüsistuste järel sel nädalal veel neli patsienti. Kokku on sel hooajal surnud 15 inimest, kaks vanusese 52 aastat, ülejäänud vanuses 65 ja enam. Kõik gripi tõttu lahkunud kuulusid riskirühmadesse ja kindlalt on teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Politsei otsis neljapäeval Võrumaal Lõuna-Eesti haiglast lahkunud ja kadunuks jäänud meest, kes terviseprobleemide tõttu ei pruugi ümbritsevast aru saada.

47-aastane mees lahkus Lõuna-Eesti haiglast omavoliliselt kella 14 paiku, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Terviseprobleemide tõttu ei pruugi mees aru saada, kus ta on ning samuti ei ole ta aldis kontaktiks võõrastega.

Enne kella 17 teatas Lõuna prefektuur, et mees õnnestus üles leida ja ta viiakse tagasi meedikute hoole alla.

Politsei otsib Võrumaal Lõuna-Eesti haiglast lahkunud ja kadunuks jäänud meest, kes terviseprobleemide tõttu ei pruugi ümbritsevast aru saada.

47-aastane mees lahkus Lõuna-Eesti haiglast omavoliliselt kella 14 paiku, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Terviseprobleemide tõttu ei pruugi mees aru saada, kus ta on ning samuti ei ole ta aldis kontaktiks võõrastega.

Politsei kontrollib praegu ümberkaudseid teid ja küsitleb inimesi selgitamaks välja, mis suunas ja kuhu mees liikuda võis.

Mehel oli haiglast lahkudes seljas vaid õhuke tume särk ja ruudulised pidžaamapüksid. Mees on keskmist kasvu, pruunide juustega ning kannab kandilisi prille.

Politsei palub kõigil, kes selles piirkonnas on näinud kirjeldusele vastavat meest või teavad midagi tema liikumissuuna kohta, sellest kohe hädaabinumbrile teada anda.